Priit Pedajas ütles, et ta puutus Ita Everiga kokku ainult teatris. "Kõigepealt oli ta erakordselt täpne ja eks ta tegi rolli kallal iga kord väga suurt tööd," sõnas ta ja lisas, et seetõttu oli Ever trupis alati esimene, kellel oli tekst peas. "Ta on ise ka öelnud, et mängima saab hakata alles siis, kui tekst on peas."

"Tal oli erakordne huumorimeel ja see ei ole väga tavaline, just eriti naisnäitlejate puhul," nentis ta ja lisas, et kuigi paljudel suurtel näitlejatel on hea huumorimeel, siis Ita Everil oli ka tugev traagikatunnetus. "Ta oli igal juhul väga eriline."

"Ta oli väga armastatud näitleja ning teda armastati ühelt poolt suurepärase huumorimeele, aga teisest küljest ka sõnulseletamatu südamlikkuse tõttu," rõhutas Pedajas.

Pedajase sõnul on keeruline öelda, kas Eesti lavad jäid Ita Everile kitsaks. "Me oleme enda keeleruumiga nii seotud, et see on paratamatu, rahvusvahelisi teatrinäitlejaid meil praktiliselt polegi, mõnel üksikul on õnnestunud töötada Soomes või mõnes eriprojektis."