Kiur Aarma meenutas, et kuigi algimpulss filmi "Jumalaga, rock'n'roll!" tegemiseks võis tulla temalt, läks ta selle ideega ikkagi õige pea ka Hardi Volmeri juurde. "See on ju ikkagi lugu Hardist ja selle tegemine sõltub Hardist," sõnas ta.

"Ma teadsin juba varasemast ajast, et Hardil on peidus niisugune varandust, tõeline kullahinnaga materjalikuhi, tema oma amatöörfilmid lapsepõlvest, edasi Päratrusti perioodi punkfilmid ja siis päris suurte filmideni välja, aga siis ka muusika, sest see on pooleks ikkagi muusikafilm ka," mainis ta.

"Hardi Volmer on ainuke mees Eestis, kes suudab välja kanda autoportreefilmi ilma maitsetuks muutumata," nentis ta ja lisas, et "Jumalaga, rock'n'roll!" on selline film, mis valmiski montaažis. "See on aastate pikkune materjalitükikeste siia ja sinna nihutamine, eks ta nii umbes käib."

Aarma tõi välja, et filmis kõlab väga palju muusikat. "Sealjuures mitte ainult Hardi bände, aga küll aga Hardi kuulsaks laulnud lugusid, näiteks meil musitseerib terve Tallinna politseiorkester, mis on minul esimene kord, kui saab orkester kasutada oma filmi muusikaga katmisel."

Tema hinnangul on isegi raske kirjeldada, mis "Jumalaga, rock'n'roll!" täpselt on. "Dokfilm ta enam nii väga ei ole, mängufilm ka veel mitte, ta on selline muusikaga saadetud lugude põimik ning loodetavasti on lõbus vaatamine."