Volmer usutles, et kui temas on arenenud huumorimeel, siis seda suuresti tänu isale. "Sealt on see hakatuse saanud. Tulevad meelde muidugi see suitsu täis tuba, tema töötuba ja muuseum ja vanad asjad, indiaanlased. Selline kraam, mis mitte ainult mind, vaid iga väikest tatipunni erutab," meenutas ta.

"Kino oli suur asi ja hästi varakult võeti mind kinno kaasa." Volmer rääkis, kuidas Vana-Pärnus oli Jahta klubi, väike kino, kus projektsionimees oli ta isa tuttav ja öösiti vaadati filme, kus lapsed ei tohtinud käia. "See oli selline "Cinema Paradiso" stiilis asi, et see kirg oli sees juba."

Tänu sellele, et Volmer jäi esimeses klassis istuma, sattus ta uues klassis kokku Mardiga, kellele osteti filmikaamera. "Sul võib ju olla kinohuvi, aga kui sul seda tehnikat pole... Eksole kuidas saatus määrab," ütles Volmer.

"Ma ei ole kunagi teadlikult olnud punk, sest samamoodi nagu Propeller, me võtsime sellest asjast kinni. See oli tol hetkel tulemas või tulnud just. Kuna pilli mängida me ei osanud, siis sellise rõõmsa õhinaga virutad nii, kuidas torust tuleb ja sellisel juhul ei saagi muud tulla kui punk," rääkis ta.

Hetkel on Volmeril käsil ajaloolise dokk-animatsiooni tegemine. "Peategelane on Georg Lurich, kelle 150. juubel on tulemas kahe aasta pärast ja umbes selleks ajaks võiks see film valmis olla," sõnas Volmer.