Viimsi Artiumis teeb ta kaasa Elmo Nüganeni lavastuses "Dissonantsed". Selle materjali lavalejõudmises oli Võigemastil suur roll mängida. Kinoteatri tegijatega arutas ta "Dissonantsete" lavaletoomist nii, et oleks ise olnud lavastaja rollis, aga asi jäi soiku ning mõne aja möödudes ilmnes, et lavastust hakkab välja tooma hoopis Elmo Nüganen. Selle segaduse lahendasid nad aga kiirelt. "Minule isiklikult meeldib alati rohkem mängida kui lavastada. Pakkusin Elmole välja, et sina lavastad ja mina mängin ja kui nii sobib, siis teeme ära," meenutas ta.

Tom Stoppardi aastakümneid vana materjal, kus ühes palatis on koos hull trianglimängija ja dissident, on Võigemasti sõnul vägagi ajakajaline ning paralleele sellega, mis toimub praegu Venemaal, pole vaja ülemäära pingsalt otsida. 

Orkestriga lava jagamise teeb Võigemasti sõnul keerukaks see, et koos orkestriga saab proove teha vaid loetud päevad ning kõik tuleb väga kiiresti paika saada. Iga järgmise etendusega hakkab aga lavastuse muusika tema sõnul aina paremini tööle ja muutub aina elavamaks.

Lavaline partnerlus lauljate ja dirigendiga on Võigemasti sõnul igati orgaaniline. "Kui sa juba laval oled ja laulad, siis ära vabanda, et sa pole laulja. Või kui sa juba laval oled ja näitled, siis järjelikult oled näitleja. Vähemalt sellel hetkel," ütles Võigemast.

Hetkel on käimas proovid Draamateatris, kus Tiit Ojasoo toob novembris lavale Mati Undi näidendi "Vend Antigone, ema Oidipus". Proovid Tiit Ojasooga on veel üsna algusjärgus. Võigemasti sõnul on aga ka need vanad tragöödiad, millel Mati Undi näidend põhineb, ikka aktuaalsed. "Kahjuks tuleb tõdeda, et mitutuhat aastat on möödunud ja probleemid on ikka samad – mis teeb võim inimestega, mis juhtub inimestevahelistes suhtes."

Võigemast ise otsib kultuurielamusi pigem kontserdi- kui teatrisaalist ja viimase elamusena tõi ta välja Tõnu Kaljuste juubelikontserti. Vahel tuleb teatrist ka distantsi hoida, tõdes ta. "Kui ma oleks hambaarst, siis ma vabal ajal ju ei torgiks teiste inimeste hambaid."