Irmgard von Voigtländer, kuulsa Saksa fotoobjektiivide tootja tütar, on sellel maalil umbes 30-aastane. Ta sündis Kesk-Saksamaal, kuid kümmekond aastat enne selle teose valmimist kolis ta Eestisse ja abiellus lavastaja Karl Menninguga. Ta oli temaga tutvunud Saksamaal, kus õppis ka ise lavastajaks, kuid siin Eestis loobus – või oli sunnitud loobuma – oma loomingulistest soovidest ning temast sai koduperenaine. Ta õppis ära eesti keele ja rääkis seda ilma aktsendita, suhtles kohalikega ning sulandus keskkonda.

Ent kui Konrad Mägi teda maalib, näeme hoopis elegantset ja võõrapärast naisterahvast. Kaasaegsete mälestuste kohaselt olevatki Irmgard Menning olnud "sügavbrünett, vurrukesed ülahuulel, ilus ja elegantne, tüübilt väga erinev eestlannadest".

Oma nägu ta meile ei näita, ta vaatab kuhugi mujale ning tema riietus on ebatavaline, matkides suurlinnade kunstipärast rõivastusstiili. Irmgard Menning muutub Mägi jaoks tähelepanuväärseks tänu oma välimusele, mitte tänu oma isiksuse eripäradele.

Miks maalis talurahva seast pärit Mägi Saksa kõrgkodanluse sekka kuuluvat naisterahvast säärase tähelepanuga? Ja miks kasutab Mägi siin maalil sedavõrd vähe värve, peamiselt kõigest valget ja musta, mis voogab lainetena ja loob kontraste? Kaotas ta hetkeks huvi värvide vastu ja ihales hoopis midagi muud? Või kedagi?