Haus galerii sügisoksjonil maksti enim Einsilla ja Toltsi loomingu eest
Nädalavahetusel oli Tallinnas Haus galeriis kunstiklassika sügisoksjonil müügiks 134 maali, millest uue omanikuta jäi umbes 15 teost. Kahe kollektsiooni kalleimate töödena läksid müügiks Johannes Einsilla "Vaade Pühajärvele" ja Andres Toltsi "Sädemed".
Eesti kunstiklassika oksjon Haus galeriis jagunesid kahte kollektsiooni: "Ajatud visioonid" ja "Moodsad rütmid". Kui "Ajatud visioonid" koondas klassikalisi modernismi ilminguga maale, siis "Moodsate rütmide" teosed oli komponeeritud pigem 60ndatel tekkinud ilmingutest. Haus galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman sõnas, et kaks oksjonit läksid siiski teemade ja käsitluste poolest sujuvalt üksteisele üle.
"Me ei jaotanud neid autoreid generatsioonide järgi: et siin on need autorid, kes õppisid Pallases, ja need, kes õppisid juba kunstiinstituudis. Me vaatasime seda rohkem maalilähenemise järgi: milliseid maalivõtteid autorid kasutasid. Nii et me võime leida moodsatest rütmidest ka natukene varasema perioodi autoreid ja vastupidi," selgitas ta.
"Ajatud visioonide" kollektsioonist müüdi kõrgeima haamrihinnaga maalikunstniku Johannes Einsilla töö "Vaade Pühajärvele". Maali alghinnaks oli 6200 eurot ning teos müüdi 56 100 euro eest. Ausmani sõnul pole Einsild oksjonitel ja kunstiturul olnud väga levinud autor, kuid on kindlasti üks varasema perioodi omanäolisemaid autoreid, keda kunstiringkondades hinnatakse.
"Tal on nii isikupärane käekiri, juugentlik fenomen, mis kunstilooliselt on olnud väga haruldane ja lühike periood ka meie kunstis, pluss siis ühiskondlik ja sotsiaalne positsioon edendamaks ka Eesti kunstiharidust. See on Eesti kunstis haruldasem nähtus, mida just väga teadlikud kogujaid enda jaoks oluliseks pidasid, mis ka selle hinnatõusu tingis," selgitas Ausman.
"Moodsad rütmid" kollektsioonist müüdi kõrgeima haamrihinnaga maalikunstniku ja graafiku Andres Toltsi "Sädemed". Maali alghinnaks oli 8800 eurot ja teos müüdi 40 000 euroga. "Sädemed" on Ausmani sõnul haruldane töö Toltsi loomingust.
"Andres Tolts, keda me teame ja tunneme enim eksperimentaalse popkunstnikuna, on 1977. aastal interpreteerinud nõukogu kunstiruumis kohustuslikke teemasid nagu töötav inimene. Samas on ta sellest maalist teinud täiesti oma mänguvälja ja keskendunud hoopis millelegi muule – maali tehnilistele ja samas ka kompositsioonilistele finessidele, mis teeb selle töö Toltsi loomingu foonil ja üleüldse selle perioodi kunstis hästi huvitavaks," kirjeldas Ausman.
See, et 134 oksjonil olnud tööst jäi müümata umbes 15 teost, on Ausmani sõnul suurepärane tulemus. "Me oleme läbi aegade lugenud heaks oksjoniks seda, kui näiteks kolmandik jääb müümata," selgitas ta.
Toimetaja: Karmen Rebane