2022. aasta oksjonite rekordilised tulemused on teejuhiks ka sel aastal
Tänavune kevadoksjonite hooaeg on käes. Kevadekuulutajana tegi otsa lahti Tartu kunstioksjon, millele järgnevad oksjonid nii Tallinnas kui ka Tartus. Sestap on ka viimane aeg vaadata tagasi, mis paistis eelmise aasta oksjonitelt silma ja millised iseärasused, kui mitte öelda trendid, võiksid ka tänavu edasi kesta, kirjutas Gertu Borodkina.
Üldjoontes jätkab oksjonite koondtulemus varasemate aastate trendi – kogu müügitulu, aga ka oksjonimajade individuaalsed müügid, on tõusnud. Kõikide avalike oksjonite kogumüügitulu oli ca 6,2 miljonit eurot, samal ajal kui 2021. aastal oli selleks ca 5,6 miljonit eurot. Ümardades viis miljonit eurot maksti juba siitilmast lahkunud kunstnike loomingu eest ning elusolevate kunstnike teosed vahetasid omanikke 1,2 miljoni euro ulatuses.
Kuigi siin kõrvutuses paistavad käärid endiselt suured, ning on selge, et Eesti kunstiturg on hetkel endiselt pallaslaste ja kunstiklassika tugevas haardes, oli sellegipoolest nii mõnelgi oksjonil jõudude vahekord tasavägine.
See viitab sellele, et publikut paelub üha enam lähiajaloo kunstilugu ja ka nüüdsel ajal loodud kunst. Seda kinnitab ka asjaolu, et möödunud aastal toimusid ka mitmed nii-öelda tähistamismeeleolus erioksjonid, mis vahendasid samuti vaid kaasaegset kunsti.
Märgiline on, et näiteks Haus galerii kevadisel moodsa kunsti klassika oksjonil müüdi 178 600 euro eest elusolevate kunstnike töid, mis ületas surnud kunstnike teostest saadud 175 200 eurot. Sama trend jätkus ka Hausi sügisesel moodsa kunsti klassika oksjonil ning ka Vaal galerii oksjonitel, mis aastast aastasse hoiab oksjonikataloogis tugevat valikut lähiajaloo kunstiklassikast ja nüüdiskunstnike loomingust.
Veelgi huvitavamaks muutub pilt siis, kui kõrvutada erinevate oksjonimajade tulemusi, vaadates vaid elusolevate autorite loomingu müügitulemusi. Sel juhul kujuneb pingerida oksjonimajadest järgnevaks: Haus, Vaal, Vernissage, Osta Noort Kunsti, Allee, Tartu Kunstioksjon ja E-Kunstisalong.
Kui aga vaadata eraldi, kellel oli oksjonivalikus kõige rohkem elusolevate kunstnike töid, siis joonistub pingerida järgmiselt: Osta Noort Kunsti (139 teost), Vaal (108 teost), Haus (90 teost), Vernissage (55 teost), Tartu Kunstioksjon (50 teost), Allee (46 teost) ja E-Kunstisalong (17 teost).
Elusolevate kunstnike teoseid oli oksjonitel 558 (kokku oli 2022. aastal oksjonitel 1725 teost). Neist uue omaniku leidsid 69 protsenti ehk 386 teost.
Viiekohalise hinnapiiri ületasid 21 teost. Sellest pingereast leiab klassikuid nagu Aili Vint, Miljard Kilk, Tiit Pääsuke, Merike Estna, Toomas Vint, Jaan Toomik, Jaan Elken, Sirje Runge, Laurentsius, Mall Nukke ja Olav Maran, kui nimetada vaid mõned oksjonite müüginumbrites edukaimad elusolevad kunstnikud.
Turul on kindlasti ruumi spekulantidele ja elamusi otsivatele (uutele) ostjatele. Igaüks peaks kindlasti endale midagi meelepärast leidma, kas siis eesmärgiga selle teosega elu lõpuni koos elada ja kasvada või siis hoopis mõttega tuua oma ellu rohkem kultuuri. Miks ka mitte osta eesmärgiga toetada elusolevaid kunstnikke.
Müügikataloogid olid oksjonimajades paksemad kui eales varem. Kui 2021. aastal oli pakkumisel 1285 teost, siis 2022. aastal oli pakkumisel juba 1725 teost. Läbimüügiprotsent on samuti endiselt kõrged 70 protsenti, kuigi 2021. aastal oli see lausa 89 protsenti.
Rekorditest müüdi kõige kõrgema hinnaga kõikidest teostest E-Kunstisalongi sügisoksjonil Konrad Mägi "Kasaritsa maastik" (U 1916-1921. Õli, papp. 38,7x46,5. Signatuuriga. Säilinud originaalraam.) haamrihinnaga 232 000 eurot. See on ka uus Eesti rekord just Eestis avalikul oksjonil müüdud teoste seas. Ajaloo rekordhindasid püstitasid teiste seas ka näiteks Roman Nyman, Leonhard Lapin ja Jüri Arraku teosed.
Elusolevate kunstnike seas oli kõige ihaldusväärsem Aili Vindi viiest teosest koosnev kompositsioon "Sümmeetriline kompositsioon" (1977. Guašš, papp. 106x45,5 üks teos. Signatuuriga), mis müüdi Allee galerii kevadoksjonil 55 000-eurose haamrihinnaga. Hind kerkis ilmselt nõnda kõrgele ka pakkujate rohkuse tõttu – kokku tehti 42 pakkumist, mis kergitas 28 000 eurost alghinda pea sajaprotsendilise kasvuga.
Kui elusolevate kunstnike mediaanhinnaks kujunes 1600 eurot, siis kõikide oksjonite tehingute mediaanhinnaks kujunes 2600 eurot. Ehk siis nii palju, kui oli mediaanhinnast kallima hinnaga müüdud töid, oli ka odavamalt müüdud töid.
Kõige taskukohasema hinnaga müüdud teose haamrihinnaks kujunes 100 eurot. Kuni 500-eurose haamrihinnaga teoseid müüdi 56 tükki. Kuni 1000-eurose haamrihinnaga müüdi 218 tööd. See on kunstikogujatele positiivne uudis, kuna isegi rekordhindade tingimustes on saadaval lai valik taskukohasema hinnaga teoseid.
Nihe ja tähelepanu nüüdiskunsti suunal mõjub positiivselt kogu kunstiturule aga ka kunstiväljale laiemalt. Arvatavasti on kõrgenenud huvi kaasaegse kunsti vastu toonud kunsti ostma uut publikut. Teisisõnu – kunstituru pirukas pigem suureneb, kui et kaasaegse kunsti müügid tulevad kunstiklassika arvelt. Lisaks on vaid rõõmustav, kui kunstnikud ja loojad saavad tähelepanu, tunnustust ja muidugi ka tasu oma loomingu eest ikkagi oma eluajal näha.
Me kirjutame oma kunstiajalugu just nüüd ning seetõttu on kohati hoopis huvitavam aga ka kriitilisem olla kaasas praeguste mõtete ja ideedega. Tänased kunstnikud vajavad valdkonna elujõulisena hoidmiseks samuti ühiskonna toetust ja kaasamõtlemist, nii nagu "külmetavad" pallaslased omal ajal. Ka siis polnud ehk ühiskond terviklikult valmis kunstis vastu võtma "suuri" ja uusi ideid, aga tänasel päeval ei leidu eestlaste seas ilmselt kedagi, kes vaidlustaks pallaslaste väärtust eesti kultuuri ja identiteedi kandjana ning osaliselt ka loojana.
Tänapäeval loodav kunst ongi meie kunstiajalugu, koos ideedega mis võivad jääda sündimata (ja kindlasti nii mõndagi ongi jäänud) kui puudub aktiivne, elujõuline kunstiturg. Seega, kui sul, kallis lugeja, on soov ja huvi osta kaasaegset kunsti, aga pole veel leidnud päris seda, mis köidaks, soovitan alustada kaasaegseid teoseid vahendavate oksjonite kataloogide sirvimisega.
Lase silmadel ja kõhutundel teha oma tööd ja too oma ellu sügavust, mis inspireeriks uute ideedega ja miks mitte rahuldaks ka kunstihuvilise edevust kodu või kontori kaunistamisel. Olen veendunud, et mitte üksi elamine pole kodu ega saagi selleks, kui sealt on puudu kaks elementi: kardinad ja kunst.
Möödunud aastal ilmunud kunstituru raportite põhjal näeme trendi, mis on juurdumas ka Eestis: kunstiostjate harjumus avastada, otsida ja osta kunsti läbi erinevate online kanalite.
UBS & Art Baseli raport1 toob välja, et uute kunstikogujate seas näeme kõige rohkem uusi tulijaid milleeniumlaste generatsioonist, kellest tähelepanuväärselt 57 protsenti otsisid kunstiteoseid ja avastasid enda jaoks uut loomingut läbi erinevate online kanalite.
Saatchi Art poolt koostatud raport2, mille raames küsitleti USA-s 1004 inimest, kes kulutasid kunsti ostmisele rohkem kui 3000 dollarit 2021. aastal, toob välja, et 61 protsenti küsitletutest tunnevad end internetivahendusel kunsti ostes mugavalt. Samuti väitsid nad, et kulutavat sama palju aega ja ressursse interneti vahendusel kunsti avastamiseks ja ostmiseks, kui traditsioonilisemate kanalite kaudu, nagu galeriidest ja messidelt, ostes.
Lisaks ostmisele otsitakse internetist informatsiooni konkreetsete kunstnike ja teoste kohta. Samuti aitavad veebiplatvormid kunstihuvilistel uute trendide ja kunstikogukonnaga kursis olla.
Samasuguse järelduseni jõudis ka Artsy3 kunstituru trende ennustades. Interneti teel kunsti avastamine ja ostmine on kindlasti tõusuteel, sest noorema generatsiooni (näiteks Z-generatsioon) kunstihuvilised alles kujundavad oma maitse-eelistusi ning käitumisharjumusi.
Samas on Z-generatsioon juba teine generatsioon, mis on nii-öelda internetiga üles kasvanud ning harjunud tegema hinnalisi oste ilma, et oleks eset oma silmaga näinud.
Kui vaadata vaid elusolevate kunstnike teoseid vahendavaid oksjoneid (Tartu kunstioksjon, Osta Noort Kunsti kevad- ja sügisoksjon), oli enampakkumisel kokku 189 teost, millest uue omaniku leidis 172. Kolmel oksjonil domineerib tehnika seas ootuspäraselt maal (õli, akrüül, pastell, maali segatehnika). Neljandiku võrra vähem leidub graafikat. Fototeostest oli esindatud kõigest neli.
Sellegi poolest usun, et just foto on meil hetkel väga alahinnatud ja alles uuel tõusulainel. Väljal tegutsevad mitmed silmapaistva käekirjaga fotokunstnikud, kellel tasub silma peal hoida, näiteks Sigrid Viir, Paul Kuimet ja Cloe Jancis.
Motiividest domineerivad piltidel umbes ühe kolmandiku ulatuses figuurid või figuraalsed kompositsioonid. Võiks öelda, et motiividest teist ja kolmandat kohta jagavad abstraktne pildikeel ja jutustav ekspressiivne pildikeel, mis selgelt edastab vaatajale mingit sõnumit. Esineb ka maastikumaali, kuid selgelt ca poole vähem kui abstraktseid või ekspressiivse sõnumitega pilte.
Graafikute töödest jääb silma värviline graafika ning erinevate motiivide ja tehnikate katsetused. Elusolevate kunstnike seas, graafika kategooria all oli teoseid kokku 123, müüdi kõige kallimalt, 6550-eurose haamrihinnaga Vladimir Taigeri teos "Äikese eel", mis tegi tubli tõusu 1500-eurosest alghinnast.
Kokku oli graafikat 2022. aasta kõikidel enampakkumistel 530, millest maha müüdi 374 teost. Kõikide elusolevate autorite loodud graafika mediaanhinnaks kujunes 800 eurot. Surnud autorite graafika mediaanhind oli 1550 eurot.
Kindlasti huvitab lugejat ka klassikutest graafikute olukord kunstiturul. Näiteks Lapini töödest paistis kaubaks minevat vaid omapärasem ja haruldasem. Sama tendentsi oli tegelikult märgata ka Taigeri teoste müügis (kokku oli neid pakkumisel kuus). Lapini teoseid oli pakkumistel kokku lausa 35, uue omaniku leidsid 20 teost ning nende mediaanhinnaks kujunes 2000 eurot.
Wiiralti teostest oli enampakkumistel 39 teost, millest 30 leidsid uue omaniku. Kõige kõrgema hinnaga müüdi teos "Tiiger kassiga", haamrihinnaga 23 200 eurot. Viiekohalise haamrihinna piiri ületas kümme Wiiralti teost, mistõttu kujunes Wiiralti tööde mediaanhinnaks 6700 eurot. Madalaima hinnaga Wiiralt osteti 1300-eurose haamrihinnaga.
Möödunud aastal on kunstituru kontekstis olnud palju sõnavõtte nii kunstiarmastajate kui ka galeristide poolt just kunsti investeerimise teemal. Kunsti kui investeeringu käsitlus pakub endiselt kõneainet ka sel aastal. Kunstituru trendiks on uued ja täiustunud kunsti vahendavad platvormid.
Tõepoolest, parim aeg kunsti osta oli "eile", sest hinnad tõusevad ja noored kunstnikud tõusevad ka oma karjääriredelil ning küpsevad loomingus, mistõttu liiga pikalt mõtlema jäädes leiavad head kunstiteosed endale kindlasti kiirelt uue omaniku. Vahepeal isegi 100 euroga, teinekord aga 55 000 euroga.
*
1 https://www.ubs.com/global/en/our-firm/art/collecting/art-market-survey/download-report-2022.html
2 https://d3t95n9c6zzriw.cloudfront.net/reports/State-of-Art-Collecting-Report-2022.pdf
3 https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-art-collector-insights-inflation-online-purchasing-new-collectors
Toimetaja: Karmen Rebane