Kunstimuuseumis on sünnipäeva eel meeleolu elav. 18. sünnipäeva tähistamine algab 15. veebruaril 18 erinevast üritusest koosneva ekskursioonidefestivaliga. 18 aastat tagasi Polli sõnul paljusid asju loota ei osanudki. "Kunsti- ja kultuurimaailm liigub ja muutub väga ruttu. Mina ei olnud ka Kumu alguse juures aastal 2006, /.../ aga kui vaadata ruumilahendusi või millisena Kumu 2006. aastal sündis, siis kindlasti see juba illustreerib, et mis olid hariduses prioriteedid – meil on keraamika töökoda näiteks. Näed juba ruumi pealt, kuidas tänased, ootused, vajadused ja koht, kuhu pead olema jõudnud ühe tähtsa kunstimuuseumina, on kindlasti muutunud," selgitas Polli Klassikaraadio saates "Delta".

Polli sõnul on muuseumil soov teha 20. sünnipäevaks ümber kogu vestibüüli ala. "See kõik näitab, kuhu muuseum kui elamuskunstikogemuse maja on omadega liikunud," sõnas Polli ja lisas, et esimesest sammust peaks muuseumikülastaja tajuma mõnusat ja inimesele avatud olemist ning seltskondlikku ja kogukondlikku koosolemise kohta, mitte kõrge kauge kunsti juurde saabumist. "Kus lapsed võtavad kohe hääletooni madalamaks, et ei tohi kõva häälega rääkida. Võib-olla see kuvand, mida Kumu pole küll liiga tugevalt algusest peale esindanud, on miski, mida on vaja 18- või 20-aastase Kumu juures muuta," selgitas Polli.

Kuigi Kumu külastaja on Polli sõnul hästi eriilmeline, siis edukas 2023. aasta näitas, et külastajate ootustele suudetakse vastata. Selja taha jäänud edukat aastat ilmestab ühelt poolt 160 000 külastajat, kellest üle 90 000 inimese külastas ka ühte näitust, mis on ühe näituse külastajaarvu absoluutne rekord. "Teistpidi oleme saanud hästi mitu tunnustust. Meil on olnud võimsad, Kumus endas suure meeskonnaga produtseeritud näitused," sõnas Polli, kelle hinnangul oli 2023. peaaegu ideaalne aasta, sest kiitust tuli nii publikult kui eriala valdkonnast.

Polli sõnul toimub Kumus aasta jooksul eritüüpi näitused, sest ka näitusesaalid on erinevad ja erisuurustes. Nendele näitustele lisaks on ka kolm püsiekspositsiooni. Programmi luues tuleb mõelda, kuidas saada kokku näitused, mis huvitaksid Eesti publikut, mis rahvusvahelist publikut, mis kannaks edasi rahvusgalerii missiooni ehk tegeleks ka kunstiajalooga, mis pakuksid äkilisi kaasaja kunsti teemasid.

"Samas on teemad, millega praegu kaasaegne kunst ja ka muuseumiväli tegeleb, mingis mõttes üleüldised ja rahvusvahelised. Muidugi tegeletakse keskkonna või antropotseeni teemadega, kõik me üritame ka, et naiskunstnikud saaksid nüüd rohkem isikunäitusi ja tähelepanu," ütles Polli.

"Me oleme tugevalt ka mõelnud selle peale, et milline on muuseumi enda igapäevase tegutsemise ja ühe näituse tegemise keskkonna jalajälg. On ju selge, et muuseum ei ole odav struktuur ühe riigi juures ja tööde, mida me võtame justkui kokkuleppeliselt igavesti hoiule, hoidmine tähendab ju paratamatult energiakulu," lisas ta.

Kumu on põhiline produktsiooniüksus Eesti Kunstimuuseumi rollis Eesti kunsti maailma viimisel. "Aastal 2018, Eesti Vabariik 100, sai rahvusvahelisus ennenägematult tugeva lükke. Eesti tegi kunstivallas suuri näitusi. Covid sulges hästi paljud 2018. aastal avanenud uksed. See vahepaus oli rahvusvahelise kunsti liikumise osas hästi karm. Aga mulle tundub, et 2023. aastaks on see väga tagasi tulnud," tõdes Polli.