X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kunstiajaloolane Kadi Polli: Eesti loodust tuli küngastega ilustada

Foto: Ken Mürk/ERR

Saatesarja "Konrad Mägi värvide maailmas" kolmandas osas vaadeldakse loodus- ja maastikumaali rolli nii Konrad Mägi loomingus ning Eesti ja muu maailma modernismis laiemalt. Kunstiteadlase Kadi Polli sõnul tekkis Eesti maastikule kunstiväärtus alles 19. sajandi teises pooles, kui Itaalia maastik asendus Hollandi maastikuga.

Konrad Mägi maalis elu jooksul sadu maale ja enamik neist on maalitud looduses. Ta elas metropolides ja oli modernist kuid maalida suutis metsikus looduses.

"Mägi loomingu tuumas olid kahtlemata maastikud või loodusvaated, mida ta tegi peaaegu igal pool kus ta käis. Vilsandil, Norras, Viljandi lähedal, Itaalias – ükskõik kus. Ka teised Eesti modernistid kujutasid sageli maastikku ja loodust. Kui võrrelda Eesti toonast maalikunsti Lääne-Euroopaga, siis on ka esile toodud, et Eesti kunstnik suhestub loodusega kuidagi kirglikumalt, intensiivsemalt ja intiimsemalt," avas Eero Epner looduse rolli Eesti modernismis.

Ajaloolase Linda Kaljundi sõnul leiab sarnast kirge ja intensiivust looduse vaatlemisel ka mujalt Euuropast. "Näiteks saksa ekspressionistid ei vaata suure huviga mitte ainult Euroopa loodust või Euroopa äärealade põnevat põhjamaist loodust vaid rändavad ka Euroopast välja ja otsivad põlisrahvaid ning eksootilisemaid ja autentsemaks peetud loodusega koosolemise viise," ütles Kaljundi.

Selle taustaks on Kaljundi sõnul suur linnastumine, mis 20. sajandi alguses hoogu kogus ning sellega seonduvatest muredest rääkimine. "Otsida uuesti kaasaja probleemidele lahendust või ka pääseda urbaansest olust. See on oluline põhjus, miks nii paljud kunstnikud pööravad oma pilgu looduse poole," selgitas Kaljundi.

19. sajandi lõpus hakkas suuresti laienema ka metsatööstus. "Metsa järjest rohkem raiuti ja imporditi. Looduspildid ja looduse väärtustamine teisel moel on ka osa tolle aja ühiskonna diskussioonidest," ütles Kaljundi ja lisas, et see ei tähendanud siiski alati kunstnikupoolset linnastumise kriitikat või looduskaitse sõnumit.

Kuigi mingil määral on teatud vastuolu, et Eesti kunstnikud, kes nimetuse järgi olid küll modernistid, keerasid teostes modernsusele selja, siis semiootik Daniele Monticelli sõnul on oluline teha vahet sellel, mida kujutatakse, ja kujutusviisil.

"See on selgelt modernistlik. Ka Konrad Mägi loomingus on ikkagi näha inimese hinge, kes tahab ennast mingil määral väljendada. /.../ Vahel on loodus niivõrd kurvide rohke ja närviline, et on aru saada, et see pole ainult loodus vaid seal on midagi muud ka," selgitas Monticelli.

Lisaks Mägile vaatlesid varem oma teostes Eesti loodust ka baltisaksa kunstnikud. Nende lähenemiste vahel on selgeid erinevusi. "Baltisaksa kunstnike töödes on ka nii palju erinevaid allhoovuseid," ütles kunstiteadlane Kadi Polli.

Eraldi toob Polli välja esimese põlvkonna sisserändajate maastikud, kes otsivad oma uue kodukandi looduses ilu, olles samal ajal kantud oma sünnikohast Elbe või Reini ääres. "Nad joonistasid meie madald künkad hästi kõrgeks ja hästi maaliliseks," selgitas Polli.

Eriaegadel olid kunstis moes erinevad maastikud. "Kui 19. sajandi keskpaigas ja teisel poolel tulid moodi Hollandi maastikud, siis korraga klapib sinna tasane maa, kus on porised rajad ja lagedad merevaated. Täna me kõik armastame neid, aga ei mõtlegi selle peale, et see side on Itaalia maastiku asendumisega Hollandi maastikuga, kus korraga on Eesti maastik kõigi silmis ilus. Enne tuli seda mägede ja küngastega ilustada," ütles Polli.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Konrad Mägi värvide maailm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: