Möödunud teatriaastat nimetab Pesti tragöödia-aastaks. "See ei ole sugugi igal aastal nii. Ma arvan, et see peegeldab meie tänase päeva tunnetust siin maailmas päris täpselt. Teatritegijad oma üldistava kujundiloome võimega tõesti oskavad luua tänast meeleolu peegeldavaid lavastusi," sõnas Pesti, tuues välja Eesti Draamateatri "Macbethi", Ugala teatri "Meie klassi" ja Tallinna Linnateatri "Leari".

Teise küljena jäi Pesti jaoks eelmisest aastast kõlama see, kui paljud lavastused olid seotud muusikaga. "Erinevate väljendusvahendite põimimine ongi teatrikunstile omane, aga eelmisel aastal tuli see kuidagi eriliselt esile. On väga palju suurepäraseid lavastusi, kus kasutatakse elavat muusikat. Väga erinevates vormides: klassikat, džässi, elektroonilist. Aga see põimibki kunstivorme ja teeb teatrikunstist sellise võimsa sünteetilise kunstivormi," sõnas kriitik.

Pesti sõnul on ka väiksematel lavastustel siiski võimalus silma paista. "Suurtel mastaapsetel teostel on see eelis, et need teosed ongi väga mitmekülgsed, näitavad teatrikunsti mitmežanrilisust: põimivadki muusikat, valgust, liikumist, näitekunsti. Aga nii absoluutne see pole, sest ka väiksema mastaabilised lavastused võivad vaatajate hinge puudutada ja kõnetada meid tänases päevas," sõnas ta.