Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite kaavikute ehk topiste kogu koosneb suuremas osas lindudest. Lisaks on seal ka mõni kala ja paar muud looma, näiteks hüljes.

Sihtasutuse juhataja Anton Pärna sõnul on muuseumitöö oluline aspekt kogude kriitiline ülevaatamine ja kaalumine, kas need topised leiaksid kusagil mujal otstarbekamat kasutust kui seni.

Pärna kinnitusel on plaanis anda osa topiste kogust Eesti Loodusmuuseumi teaduskogusse, kus nendega tegeleksid eksperdid.

"Tänapäeval on paljudel nendel objektidel palju suurem teaduslik kaal ja võimekus anda endast seda informatsiooni, missugune oli toonane keskkond, looduslikud olud," selgitas Pärn.

Haapsalu topised on suuresti pärit nõukogudeajast, mil kohalikul rajooni koduloomuuseumil oli märksa suurem roll loodushariduses. Seetõttu on soov anda osa kogust loodusharidusasutustele, mis tänapäeval seda rolli täidavad. Üks selline on Läänemaal Saunja lahe ääres asuv ja varsti ka Nõva piirkonda laienev Silma Õpikoda. Sealne loodusõppe juhendaja Marko Valker ütles, et see oleks neile suureks abiks.

"Sellepärast, et hariduses on selline näitlikustamine väga oluline. Juba see, kui me räägime linnutundides mingitest liikidest, siis lastel on praktiline ettekujutus, kui suured nad on. Me oleme endale küsinud mõne linnu topiseid, keda nad siin looduses küll võib-olla kuulevad, aga ei näe," rääkis Valker.

Haapsalu muuseumid kasutasid oma topistekogu seoses väljapanekuga viimati 2016. aastal avatud relvanäituse ajal.