Tõnu Õnnepalu: vaikusehetked võivad olla väga viljakad
Sarjas "Ööülikooli raamatukogu" ilmus Tõnu Õnnepalu teos "Siinpool vaikust", mis koondab kaante vahele viis tema peetud "Ööülikooli" loengut ning pika intervjuu. "Vikerhommikus" sõnas Õnnepalu, et inimesed ei teagi, mis on päris vaikus, kuna heli ise on müra.
Seda Tõnu Õnnepalu öelda ei oska, kas vaikus on koht, kuhu põgeneda. "Minule on vaikus teatul määral vajadus, aga ka mitte ülemäära suures koguses," ütles ta ja lisas, et pealkirja "Siinpool vaikust" pani ta kunagi ühele oma loengule teatud tagamõttega, kuna kogu meie elu kulgebki siinpool vaikust.
"Me ei teagi, mis see päris vaikus on, sest elu ise on hääl ja müra, süda lööb ja me hingame, see on hääl, vaikus on metafoor, mis tähendab meile seda, et kas pole müra või on ka õudne vaikus, et ei ole ühtki inimhäält lähedal või siis ta on täidetud vaikus, umbes nagu muusikas on paus, sest iga hääl sünnib vaikusest," selgitas ta ja lisas, et vaikusehetked võivad olla viljakad. "Seal justkui ei ole midagi, aga tegelikult on seal kõik võimalused."
Õnnepalu usub, et inimeste vaikusevajadus on väga erinev. "Igaüks vajab vaikust, aga igaüks ka sätib selle oma elus just parasjagu, mõnele on vaja mõnda hetke või paari minutit ja siis on juba kõik korras, sest keegi ei suuda olla ka pidevas müras või muusikas või jutus, aga samas on inimesi, kes hea meelega on pidev pidevas helitaustas," lisas ta ja tõdes, et samas on ka neid, kes vajavad seda rohkem. "See on võib-olla nõrkus või armastus vaikuse vastu."
Vaikust ei ole Tõnu Õnnepalu sõnul vaja millegagi täita. "Küll ta ise täitub," ütles ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Kaja Kärner