Priimägi tõi välja, et sel korral on ühel pool maailmklassi ellujääja Samara Weaving ja teisel pool Eesti teatrinäitlejate paremik eesotsas Katariina Undi ja Rea Lestaga, kes üritavad teda ära ohverdada.

"Film on ambitsioonikas, kuna seal on tegelastel eemaldatud häälepaelad ja kui üks stseen välja arvata, siis on film ilma dialoogita, aga kui sa elimineerid nii olulise elemendi filmist, siis sa pead olema meister, et see tühimik millegagi täita ja ma pole lõpuni veendunud, et seda on osatud siin teha," ütles ta.

Küll aga on tema sõnul sümpaatne vaadata inimesi Eesti metsas ringi jooksmas. "Kuna mulle on mets endale küllaltki lähedane, siis kahjuks õudusfilmi mõttes see kasuks ei tule, sest ma ei tunne mingit ohtu seal, kuigi seda on proovitud ohtliku paigana näidata," nentis Priimägi ja lisas, et Eesti filmihuviline võiks "Azraeli" ikkagi ära vaadata. "Kasvõi selleks, et näha, kuidas Eesti näitlejad Ameerika filmis välja paistavad.

"Mulle tundub, et mets on keskkonnana sümptom, sest tegelikult otsitakse Eestist eksootikat ja mulle tundubki, et me jäämegi kehastama nendes fantaasiamaailmades ekstsentrilist, marginaalset ja teistsugust, keegi siia Eestisse normaalsust filmima ei tule, filmitakse ikkagi midagi friiki ja kui see on Eesti kaubamärk, nagu me ka enda toodetud filmidest näeme, siis olgu nii."