"Ma ütleks, et see film pole päriselt tennisest ega isegi mitte Anetist, vaid see on film muutustest elus," kommenteeris filmikriitik Andrei Liimets. Riho Kallust valdas filmi vaadates teatav kurbus, kuid ometi nägi ta selle juures ka ilu. "Kurb on vaadata neid legende, kes lõpetavad väga pikalt. Selles mõttes mulle väga meeldib, kuidas Anett sirge seljaga, küll haige seljaga, sellele karjäärile joone alla tõmbas."

Kurbust oli Liimetsa arvates filmis parasjagu, kuid seejuures leiti ruumi ka kõrghetkedele. Vähe on filmis antud edasi ka profitennise glamuurset poolt. "See on minu meelest teretulnud. Neid spordifilme ja telesaateid, mis glamuuri näitavad, on ju küll ja küll tehtud. Sissevaadet, mis tegelikult toimub, kui ei ole käimas Openi matš, oleme me palju vähem näinud. Siin on Kaupo Kruusiauk väga hästi talle lähedale saanud. Ma pelgasin, kas me näeme seda inimest spordi ja suure mängu taga. Ma arvan, et seda me näeme ja see on selle filmi suur väärtus," sõnas Liimets.

Filmikriitik sõnas, et kui Ameerika dokumentalistid suudavad väga efektiivselt lühikese montaažiga vaatajale selgeks teha, miks peategelane oluline on ja kuhu jõudnud on, siis "Anetis" jääb sellest natuke puudu. "Et mina kui tennisekauge vaataja, saaks päriselt aru, mis oli tema eripära, miks ta niivõrd tippu jõudis – sellele see film ei vasta. Seda, kes ta karjäärilõpul on, näitab ta väga hästi. Kui tennisest natuke ette teada, huvituda, siis ta kirjeldab üsna ainulaadsel moel, mis edasi saab inimesega, kui ta karjääri lõpetama hakkab. See küsimus võiks kõnetada ka piiride taga spordihuvilisi," sõnas Liimets.

Film ületas Liimetsa jaoks ootusi. "Ma tahaks väga Kaupo Kruusiauku tunnustada, ta on lavastajana selle põlvkonna mees, kelle esindajad sageli ei mõista, miks on esindatus oluline või milliseid perspektiive valida, aga ta on järjepidevalt rääkinud naiste lugusid ja ennekõike lasknud neil rääkida. Ma arvan, et see väärib väga suurt tunnustust."

Kallust pani imestama, kuivõrd lähedale Kruusiauk Anetile pääses. "Ma imestasin, et Anett lasi teda ligi sellistel hetkedel, näiteks kui sa oled mängu kaotanud ja oled kuskil hotellitoas, ei taha kedagi näha. Aga Kruusiauk sai sinna kaameraga juurde, sai küsida," tunnustas ta.

"Siin on väga palju, mis jääb platsi kõrvale. Ma ei saanudki pilti sellest, miks oli Anett Kontaveit tugev tennisemängija või kuidas ta täpselt sinna tippu jõudis, aga ma sain temast pildi kui normaalsest ja sümpaatsest inimesest, mida me sageli tippsportlaste puhul ei saa läbi meedia," võttis Liimets filmi kokku.