Lavastaja Kati Kivitar: "Võtmesõnade võrk" ei tegele sõja õõvastava poolega
Teatris Temufi esietendus noortelavastus "Võtmesõnade võrk", mille tegevus toimub Saksa okupatsiooni aegses Eestis. Lavastaja Kati Kivitar võttis aluseks Peep Maasiku näidendi, käsitledes sõja teemat mitte moraliseerivalt ega õudust tekitavalt, vaid ajaülese inimliku eetika seisukohast.
Sakslased on okupeerinud Eesti, klassivendadel Juhanil ja Arturil tuleb teha valikuid, kuulumata ise ühele või teisele poole. Noormehed leiavad viisi, kuidas säilitada inimlikkus ja vastutustunne. Sel teekonnal on sõprust, esimesi armumisi, palju seiklusi, nalja ja mängulusti.
"Me ei tegele sõja sellise õõvastava poolega. Me ei näita seda koledust või kurjust, mis käib sõjaga kaasas, vaid meie lavastus keskendub noortele inimestele ja nende isiklikele lugudele selles keskkonnas või kontekstis, kus räägitakse sõjast ja kus sõda on reaalne oht," selgitas lavastaja Kati Kivitar.
Karl Robert Saaremäe, Kristjan Lüüs ja Maarja Tammemägi kehastavad kümneid tegelasi, lavastuses kasutatakse tehisaru ja erinevaid teatrikunsti vahendeid.
"Just see mängulisus, ma arvan, hajutab seda tohutut, natuke sünget alatooni, mis sellel kõigel on. Aga nii nagu lavastaja juba ka ütles, siis tegelikult see ei ole üldse nii sünge tükk, kuigi see temaatika justkui on," sõnas näitleja Kristjan Lüüs.
"Ta ikkagi räägib oma südame järgi elamisest: kuidas jääda truuks oma moraalidele ja oma südametundele maailmas, mis on täiesti kaoses ja lagunenud," märkis osatäitja Maarja Tammemägi.
Lavastust mängitakse Temufi teatrimajas Viljandis.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Aktuaalne kaamera"