Teatri avamispäeva ootuses on Peep Maasikul tunne ärev ja põnev. "Tegelikult seda ongi raske kirjeldada. See on midagi väga suurt, mis me teeme, vähemalt meie endi jaoks. Me oleme ootusärevad, kuidas publik meid vastu võtab, kuidas Eesti kultuurimaastik meid vastu võtab," sõnas ta.

TEMUFI paari aasta tagune hittlavastus, sotsiaalmeedia kuulsusest kõnelev "U-Tube" oli suunatud eelkõige noortele. Noor publik on Maasiku sõnul teatrile endiselt väga oluline, rõhutades just põhikooli ja gümnaasiumit. "Minu arvates tehakse häbematult vähe lavastusi noortele. Ta on raske publik, teda on raske kätte saada. Meie tänapäevases kiires infoajastus, kus me tarbime hästi palju, panna see noor inimene pimedasse ruumi istuma, vaatama, kuidas mingisugused inimesed laval heas mõttes taidlevad, et tal ka põnev oleks, see on raske ülesanne. Nii et müts maha kõigi ees, kes neid noortelavastusi teevad ja toimetavad. Neid tuleks üha rohkem teha, et meie teatripublik ja järeltulev põlvkond tahaks teatrisse tulla ja saaks aru, mis teater on ja miks seda vaja on."

TEMUFI uues majas jätkab toimetamist ka noortestuudio, mis on nüüdseks tegutsenud juba kaks aastat. Eesmärk on teatri- ja filmimaailma noortele lähemale tuua. "Me näitame, mis töö seal tegelikult taga on. Ma näen nende noorte pealt, kes meil stuudios on käinud, kui palju jõudu see juurde annab," sõnas Maasik.

Maasik meenutas, et kaheksa aastat tagasi koos Silver Kaljulaga TEMUFI-t asutades, polnud neil aimugi, kuidas ühe teatri tööd korraldada. "Me ise õppisime selle käigus kogu aeg, kogu aeg ainult paremuse poole. Kui mina lapsena teatris käisin, siis see emotsioon, mis ma teatrist sain oli selline tõstetud emotsioon. Ma tahan ka publikule seda pakkuda. Mul on tunne, et ehk nüüd me oleme jõudnud sinna punkti teatrimaja avamisega, et me võib-olla suudame publikule pakkuda seda kõrgemat tunnet, soojust, siirust ja positiivsust, mida me praegu nii väga vajame."

"Ma tahan, et publik tunneks meie majas hästi ennast, tahan talle tuua teatrit lähemale, et teater ei oleks kuskil kaugel ta jaoks. Miks me varjame seda? Miks me hoiame mingeid uksi kinni? Anname ennast rohkem välja, näitame, kes me oleme, kuidas me seda teeme, kes seda teeb, ei ole ainult see näitleja seal lava peal. Kui ma saalist etendust vaatan, siis see omandab hoopis teise väärtuse, kui ma tean tausta täpsemalt," rääkis Maasik, kuidas ta soovib kogu lavastusprotsessi läbipaistvamaks muuta.

Maasiku sõnul on eeskuju võetud Inglismaa lounge-teatrite põhimõttest. "Kui inimene meie juurde tuleb, siis me ei taha tekitada temas lõpetatuse tunnet, kui etendus läbi saab, vaid me tahame, et ta jääks ja tuleks meie juurde veel. Ma aitan tal argipäevamured kõrvale jätta selleks paariks tunniks, aga see võiks ju kauem kesta, see võib sealt edasi ka minna, seal samas ruumis, samas emotsioonis, samas energias. See on see, mida me tahame juurutada," sõnas ta.