Kepp tõdes, et Talvikust on keeruline rääkida kui inimesest, sest infot tema kohta on vähe. "Ta kuulub sinna põlvkonda, kes arreteeriti ja kes rehabiliteeriti alles 1966," rääkis Kepp Talvikust, kelle NKVD 1945. aasta 15. mail arreteeris ja peale mõneajalist vangistust Eestist Tjumeni oblastisse asumisele saatis. Talvik suri 1947. aastal Urmanovo haiglas.

"Kui ta rehabiliteeriti, siis olid juba suurem osa inimesi, kes oleks võinud selgel häälel temast rääkida kas surnud või vaikima ehmatatud. Ja ega tema abikaasa Betti Alver temast suurt ei rääkinud, aga müüdi võtmes rääkis küll. Et Talvik oli see, kes ahvatles ta luulet kirjutama ja tal luulekogud kokku panna," selgitas Kepp. Heiti Talvikule anti elada 43 aastat. Sama kaua elasid ka Koidula ja Artur Alliksaar, tõi Kepp välja huvitava kokkulangevuse.

"Aga Talvikust räägitaksegi tavaliselt niisuguses müütilises võtmes ja teatakse üksikuid müüte ja üksikuid lugusid, mida Betti Alver on pidanud vajalikuks rääkida. Seal taga on see ka, et ega meil neid kirjanike perekondi väga palju ei ole. Nende ees on Under ja Adson, mis ei ole eriti hiilgav näide ja mis pani ilmselt Talviku ja Alveri rääkimisele natukene pidurit peale," selgitas Kepp Vikerraadios.

"Huvitav on ka see, et Tartu lõmpslõuad ka nendest suurt midagi ei tea. Viimasel ajal on ilmunud välja niisugune lugu, kuidas Heiti Talvik läheb Staadioni tänavalt käes kauss hapupiimaga Tartu teise otsa Alverile kausitäit hapupiima viima," lisas Kepp.

Kepp selgitas, et professori võsukesest Talvikul, kelle ristiema oli Aino Kallas, olid suured eeldused. Peres oli kolm last, keda kõiki iseloomustab rändurigeen. Talvikul oli komme suvevaheaegadel jala Pärnust Tartusse minna ning tema vend Ilmar Talvik, kes kirjutas samuti luuletusi ja novelle, oli kõva jalgrattasõitja, kelle huvitavatest päevikutest võib lugeda rattasõitudest Skandinaaviasse ja Nemani jõeni Leedus.

Ühine õde Hella oli samasugune rändur, kes käis Pallases ja valiti mitmel suvel ka Pärnu rannamissiks. Kui pereisa 1929. aastal infarkti sai, siis jagasid lapsed ära professori elukindlustuse, mis oli tolle aja kohta hiilgav summa. "Nad elasid tükk aega selle eest, aga kuna nad kõik oli boheemlased, siis õnnestus neil selle summaga paari aastaga ühele poole saada," rääkis Kepp.

Tartu Ülikoolis õppis Talvik eesti filoloogiat. "Seoses sellega on vähe räägitud ühest nähtusest, kuidas Gustav Suits osa oma tudengeid üldisest ringist välja puksis. Heiti Talvik oli üks neist, kes suutis teha Suitsule ainult keskastme Eesti kirjanduse eksami, ja kes tahtis palju rohkem ja arvas veel rohkem iseendast. Teine selline, nii naljakas kui see ka ei ole, oli Mart Lepik, Betti Alveri teine mees," muigas Kepp.

"Lepik kippus loengutes suud pruukima, kui professorihärra faktidega natukene eksis. Tema oli väga täpne faktoloog ja oli juba päris palju lugenud. Talvik samamoodi. Elsbet Parek ütleb ka, et tal käisid lainetena ajad, kui ta enda eest ei hoolitsenud ja oli räpane ja mängis pätti. Tal oli ka väike viga küljes. Selle vea nimi oli alkohol. Sellest saab rohkem teada Elo Tuglase päevikutest," selgitas Kepp.

Kepp kahtlustab, et kolmas, kes Suitsu vahelesegamisest mõjutatud oli, oli kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane August Annist. "Ta hakkas ülikoolis kaitsma Eesti kirjanduse doktorikraadi ja kui oli ära kaitsnud, siis tuli välja, et talle omistati Eesti folklooridoktor. See oli ka ilmselt Gustav Suitsu teene," sõnas Kepp.

Parek on ka märkinud, et Talvik oli juba noores eas uljas elupõletaja. "Selle hulgas olevat vist ikka olnud ka narkootikumid. Morfiin oli tol ajal niisugune, mida tal oli tänu leeprauurijast isale võimalus proovida," lisas Kepp.

Heiti Talviku müüdil on justkui kaks poolt. Üks on Heiti Talvik kui noorelt surnud traagilise saatusega poeet, kes jõudis avaldada kaks küllalt õhukest luulekogu. Müüdi teiseks pooleks võib pidada tema abielu kauni poetessi Betti Alveriga. Alveri ja Talviku suhtlust olevat saanud alguse sellest, et Talvik oli ilmunud Alveri juurde ja palunud naise üliõpilasseltsi Veljesto külalisõhtule.

"Talvik pakkus ennast saatjaks ja sealt edasi juba Betti Alver oli näinud võimalust, et Talvik aitab tema debüütluulekogu kokku panna. Sealt tekkisid lähemad suhted ja 1937. aastal nad abiellusid," lisas ta.

"Seda on kirjeldanud Ants Oras, kes olevat kahe loengu vahel läinud Ko-Ko-Ko kohvikusse kohvi jooma, elevil Heiti Talvik ja Betti Alver olid tema laua juurde tulnud ja palunud teda abielu registreerimise tunnistajaks. Oras oli küsinud, et millal see toimub, kell oli siis kolmveerand 12, ja nad vastasid, et kell 12, aga teist tunnistajat ei ole. Oras ütles, et on küll, näe, Paul Viiding istub seal teises lauas. Aga see oligi juba aeg, kus Viiding istuski teises lauas," kirjeldas Kepp.

Alveri ja Talviku abielu jäi olude sunnil lühikeseks, sest ühel hetkel Talvik arreteeriti ja pärast seda nad enam ei kohtunudki. Pärast 1937. aastal ilmunud teist luulekogu "Kohtupäev" kirjutas Talvik teadaolevalt vähem kui tosin luuletust. "Alati tekib küsimus, et millega ta vahemikus 1937–1945 tegeles ja millest ta elas," sõnas Kepp.

1945 arreteeriti palju veljestolasi, sest KGB tundus arvavat, et üliõpilasseltsi kokkusaamised meenutasid mingit sorti põrandaalust organisatsiooni, kus valmistati ette kurjasid asju. "Tegelikult oli kellegi järjekordne sünnipäev andnud põhjust kokku saada," selgitas Kepp ning lisas, kuidas Patarei vanglas kohtus ülekuulamiste ajal ja vahel Talvik ka Jaan Krossiga.

Heiti Talvikule on omistatud ka neurasteeniat ja see seostub teise müütilise luuletaja Juhan Liiviga, lisaks tumedale meelsusele, mis läbib mõlema luulet. Kepi sõnul pidas Heiti Talvik ise Betti Alverit palju suuremaks luuletajaks. "Aga nende mõlema luules on päris palju Baudelaire'i, päris palju Villoni, päris palju vene luulet. Aga Heiti Talvik on vaieldamatult väga tuntud oma sõnasäästlikkuse ja ökonoomsuse poolest. Selles on mingisugust poeetilist, täitsa mahaniitvat jõudu. Ilusad lihtsalt lood, aga mõjuvad," selgitas Kepp.

Kuigi dekadentsi on ka Alveris, siis Heiti Talvikus on seda Kepi hinnangul rohkem. "See lugemus paistab mõne koha pealt natuke alasti välja, tema lemmik oli näiteks Aleksander Blok. Talvikul on palju kristlikke motiive. Igaüks nopib endale midagi Talvikult välja ja võib-olla tema eelis ongi see, et seda loomingut on nii vähe," leidis Kepp.