Žüriisse kuulusid tänavu Mirjam Parve (2023. aasta laureaat), Anett Pillmann, Mario Pulver, Heili Sepp ja Tiina Sulg. Žürii tutvus kokku 35 esikteosega ja kinnitas preemia nominentideks järgmised teosed:

• Päiv Dengo, luulekogu "Kilpkonn üheks päevaks" (Hunt)
• Triinu Kree, luulekogu "Kajakalinnad" (Hea Tegu)
• Gregor Kulla, proosaluulekogu "Peenar" (Kultuurileht)
• Kristino Rav, romaan "Tajude kujur" (Lumi Kristin Vihterpal)
• Reket, luulekogu "Eeden" (Rahu Raamatud)
• Katrin Ruus, novellikogu "Prügimaja Dionysos" (Puänt)

"Debüüdiaasta saak on olnud ootuspäraselt kirev. Rõõmustavana jäi silma üldine kõrge keeleline tase, eelmiste aastatega võrreldes võib ehk aimata, et nii mõnigi teos on enne ilmumist pikemalt küpsenud ja toetava toimetajapilgu alt läbi käinud," kommenteeris žürii kõneisik Mirjam Parve.

"Sealjuures ei tähenda see mitte ainult klassikalist normingupärast õigekeelsust, vaid debüütidest leiab väga erinevat eesti keelt. Väga varieeruv on ka autorite vanus: leidub esikraamatuid, kuhu tekste on kogutud lausa aastakümneid. Alla 35-aastaseid on debütantide hulgas vähem kui kümme," selgitas ta.

Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ning tänavu antakse preemia välja 29. korda.

Betti Alveri kirjandusauhind põhineb kirjaniku testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit.