Silmkoeliste mustriliste kinnaste otstarbena teatakse nende kaitset külma ilma eest. Kustuma hakkab aga teadmine kinnaste kohast vanades tavandirituaalides ning kindakirjades peituvatest sügavatest tähendustest. Muu hulgas avab näitus mustrikujundite sisu, kuid räägib ka kinnaste rollist vanades matuse- ja pulmatraditsioonides.

Igal kindapaaril on jutustada oma lugu. "Näiteks Leida Kibuvitsa kindad, mis ta 1950.–1954. aastal poliitvangina Siberis olles kudus. Need kindad on erilised ka selle poolest, et nad on kootud Kibuvitsa kongikaaslase, koer Dunka karvadest. Mõne kindapaari puhul räägivad lugusid sinna sisse kootud kirjad, nagu näiteks kurjavaimu orase kiri ja peksutulbakiri," rääkis näituse kuraattor Tubin McGinley.

Eraldi peatüki moodustavad näitusel kindla otstarbe jaoks kootud kindad, näiteks pesu nöörile riputamise kindad ning kindad, mis pandi kätte selleks, et Kihnu pulmas noorpaarile visatud raha harjaga kokku pühkida. Väljas on ka mõned lastele kootud kindad ning Anu Raua kootud esimesed kindapaarid.

Näitusesari "Pealaest jalatallani" lähtub Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aasta teemast "Rahvarõivas ruudus" ning tutvustab ERMi- Heimtali muuseumi kogudes olevaid rahvarõivaste elemente. Sarja avas peakatete näitus ning selle lõpetab jalavarjude väljapanek.

Näituse kuraatorid ja kujundajad on Tuuli Tubin McGinley ja Merle Puusepp.

Näitus "Pealaest jalatallani. Kindad" on Heimtalis avatud 28. veebruarini.