Teatavasti on laskesuusatamise osaks laskmine tiirus nii püsti kui ka kõhuli ehk püsti- ja lamadeslaskmine. Laskeasendist lähtuv liigitus on üle kantud ka lasketiirule: esiti ehk 1990. aastatel ilmub perioodikasse liitsõna püstitiir ning 2000. aastatel vastandmõiste tähistajana lamadestiir. Nüüd loeme, et "Talihärm eksis lamadestiirus kolmel lasul, püstitiirus tabas kõik märgid" või "Zahkna läbis nii lamades- kui püstitiiru veatult".

Ehkki liitsõnades võivad kokku saada eri sõnaliiki kuuluvad sõnad, ei käi tegusõna ja nimisõna kokkupanek siiski nii vaba käega nagu näiteks nimisõnade liitmine. Tegusõnast võidakse liitsõnasse võtta tüvi (nt trei/ma – trei/pink, suru/ma – suru/õhk) või käändeline vorm, nagu ma- ja da-tegevusnimi (nt püsima – püsima/jäämine, lüüa – lüüa/saamine). Tegusõnatüvest esiosaga liitnimisõnade vasteks on sõnaühendid, kus tegusõna on kesksõna vormis, nt juhtorgan ja juhtiv organ, tardkivim ja tardunud kivim, krookkrae ja kroogitud krae. Liitnimisõna esiosana toimib ka lamama-sõna tüvi lama-, mis on leidnud kasutust oskussõnades: lamapuit (= lamav puit), lamaasend (= lamamisasend), lamavili (= lamandunud vili). Lama- vastandmõistet võib tähistada püst-, nt lamamootor ja püstmootor, lamavalts ja püstvalts, lamakartoteek ja püstkartoteek.

Kui tegusõnatüvesid saab kombineerida n-ö tavaliste nimisõnadega, siis terviklikud tegusõnavormid liituvad sellistele nimisõnadele, mis on ise tegusõnast tuletatud – mine-, ja-, k-, e- ja u-tuletised (nt õppimine, soovija, minek, olu). Selle rühma liitnimisõnade esiosaks on sagedamini ma-tegevusnimi koos oma muutevormidega (nt lugemaõppimine, rääkimahakkamine, söömataolek, olemasolu), harvemini da-tegevusnimi (nt kannatadasaanu, sõitasoovija) ja päris harva des-vorm (lamadeslaskmine, lamadessurumine). Sõnaühendi ja liitsõna piir ei ole siin selge: on kindlamaid liitsõnu (nt magamaminek, teadaanne, soovidajätmine) ja on ebakindlaid ehk kaheti kirjutatavaid keelendeid (nt lugemaõppimine ja lugema õppimine, magamajäämine ja magama jäämine, põlemapanemine ja põlema panemine). Kahel kujul esinevad ka lamades-algulised sõnad, kusjuures liitsõnade lamadeslaskmine, -surumine sagedus jääb sõnaühendite lamades laskmine, lamades surumine omale alla.

Erinevalt lamadeslaskmisest ja lamadessurumisest, kus des-vorm liitub tegusõnast lähtuvale nimisõnale, ei ole lamadestiiru järelosa tiir tegusõnast tuletatud. Seda silmas pidades olnuks tavapärasem lahendus kasutada liitsõna esiosana tegusõnatüve (lamatiir) või kombineerida des-vormi tegusõnatuletisega (lamades laskmise tiir, lamadeslaskmise tiir, lamadeslasketiir). Tavatu vormiga lamadestiir on aga kindlalt üles kaalunud oma potentsiaalsed konkurendid: lühikese, kuid väheütleva lamatiiru ning selge, kuid pikavõitu lamades laskmise tiiru.

Oleme saanud uue liitsõna, mis moodsalt öeldes nihutab piire. Alaga tegelejad ja sellest rääkijad-kirjutajad on sõna omaks võtnud, kõrvalseisjate võõristus (mida äärmuslikul kujul iseloomustab blogipealkiri "Sittuvkajakas, lennateshai ja lamadestiir") kaob usutavasti ka ajapikku. Ning ega üks jää teiseta ja teine kolmandata, lamadestiiru kõrval on meil ka lamadesharjutus, mis laskespordiülevaadetesse ilmub 1970ndatel, samal ajal koos lamadeslaskmisega.