Maris Pihlap: otsustasin, et ei lase amapiano'l Eestist mööda minna
Novembris Lõuna-Aafrika Vabariigi tantsumuusikažanrist amapiano inspireeritud lühialbumi avaldanud Maris Pihlap ütles kultuurisaates "OP", et kuigi Lõuna- ja Lääne-Aafrika muusika kogub maailmas üha enam populaarsust, ei ole see veel Eestis kanda kinnitanud. Selle mure otsustas muusik ise ära lahendada.
Kuna LAV-ist pärit amapiano koos ennekõike Nigeeria artistide afrobeat'iga on viimaste aastate jooksul üle maailma aina populaarsemaks muutunud, siis sedapidi jõudis Aafrika eri piirkondade muusika ka Pihlapini.
"Aga avastasin, et Eestis see ei ole kuidagi kanda kinnitanud. Spekuleeriti, kas see ei ole veel Eestisse jõudnud või läks see meist kuidagi mööda. Mina siis ühel hetkel otsustasin, et ei läinud mööda, haarasin kinni ja astusin ka sellele rongile. Siis hakkasingi kuulama eriti just Lõuna- ja Lääne-Aafrika muusikat ja sealt võtsin enda jaoks amapiano žanri," selgitas Pihlap.
"Amapiano on hästi tantsuline, bassirohke, trummiderohke muusikastiil, mis on hästi lähedalt seotud tantsu ja liikumisega. Selle ümber on kogu kultuur, kuidas pidudel käiakse, kuidas DJ-d seda nende inimeste jaoks mängivad. Selles mõttes ei ole see lihtsalt žanr," rääkis muusik.
Alguses sukeldus Pihlap detailidesse. "Et mis instrumente nad üldse kasutavad ja kust neid saadakse. Hästi palju on selles elektroonilist, nii et mul on seda võimalik siin kasutada ja ei pea hakkama endale nullist mingisuguseid trumme ehitama. Tuleb osta lihtsalt õige masin või digitaalne toode ja sul endal on ka justkui samad tööriistad olemas. Siis lihtsalt inspireerusin sellest muusikast, mida ma kuulasin," sõnas ta.
Ta lisas, et eesmärk ei olnud amapiano't täpselt matkida. "Ma kindlasti ei saa väita, et ma teengi Lõuna-Aafrika muusikat. Loomulikult see on ühe Eesti artisti tõlgendus sellest," ütles Pihlap.
Pihlapi jaoks on oluline, et laulu tekst oleks hea. "Siin jagunevad inimesed vist kaheks. On need, kes kuulevad sõnu esimesena, ja need, kes isegi ei pane tähele, et laulus mingid sõnad on või millest need räägivad. Minu jaoks on hästi oluline, et tekst oleks hea, aga viimase plaadi puhul see ei ole kõige tähtsam. Pigem on oluline, et tekst oleks nii hea, et ta ei kõla ebamugavalt, et ta ei jää muusikale ette, aga annab mingi sõnumi. Samas on mul plaadi peal ka üks instrumentaallugu ja mul on tunne, et see saab olla palju universaalsem, sest ta ei ütle kuulajale ette, millele mõtlema peab," rääkis Pihlap.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell