Tallinna linna 2025. aasta eelarves ei ole Birgitta festivali rahastamiseks vahendeid ette nähtud. See tähendab, et pea 20-aastase traditsiooniga rahvusvaheline muusikateatrifestival jääb selle aasta augustis toimumata.

Festivali direktor Lennart Sundja kinnitas ERR-ile antud intervjuus, et Birgitta festivali 2025. aastal ei toimu. "Aga küsimus ei ole mitte selles, et ta jääb ära sellepärast, et linna eelarvest ei oleks olnud võimalik Birgitta festivali korraldamiseks raha leida, vaid küsimus on pigem selles, et mis on see, mida me selle rahaga teha tahame. Sellel aastal tahame me augustikuus tähistada Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva ja tahame seda teha teises kohas ja veidikene teistmoodi," selgitas Sundja ja lisas, et Birgitta festivali hakatakse korraldama üle aasta.

"Üle aasta veidike suuremana ja võimsamana. See on tegelikult see koht, kus ma näen festivalil arengupotentsiaali, sest praegusel kujul ja praeguse traditsioonilise eelarvega jätkates jääb festivali tuleviku kohale küsimärk. Midagi ei ole parata, Birgitta festivali korraldamine Pirita kloostri varemetes on aastatega väga kulukaks muutunud," rääkis Sundja.

Võrreldes koroonapandeemia-eelse ajaga on festivalitaristu ehitamise kulud niivõrd palju kallimaks, et isegi stabiilse linnapoolse rahastusega jääb sisu ja loomingu jaoks vähe raha.

"Samal ajal on nii, et kui suur ajutine ooperimaja on juba sinna püsti ehitatud, siis tuleks seal võimalikult palju mängida, mis võimaldaks pileteid müüa ja kulusid veidikene tagasi teenida. Olgem ausad, igal aastal kümneks päevaks ajutise teatrimaja püstitamine on liialt priiskav. Seega ei tohiks ka pika ajalooga festivalid tunda häbi vaadata mõne aja tagant peeglisse ja mõelda, kas see, mis siiamaani on olnud, on see, mis meid ka edasi viib või tuleb mõnda asja teistmoodi teha. Praegu arvame, et säästlikum ja otstarbekam on Birgitta festivali Pirita kloostri varemetes korraldada üle aasta ja see lubab meil vaheaastal teha teisi projekte mujal," ütles Sundja.

Birgitta festivali toimumine üle aasta annab võimaluse ka Tallinna Kammerorksetriga keskmisest ambitsioonikamaid projekte ette võtta.

Festivali eelarve on püsinud stabiilselt 800 000 euro juures. "600 000 eurot linnakassast, millele on festival pidanud omakorda paarsada tuhat juurde teenima. See on ka koht, kus peeglisse vaadata ja küsida, et kas Tallinna suguse linna jaoks ei ole ehk liigne luksus korraldada igal aastal 800 000 eurose eelarvega festivali. Torti süüa on tore, aga kas seda peab tegema iga päev? Võib-olla on muusikateatrifestivaliga sama lugu," tõdes Sundja.

Samas peab Sundja oluliseks, et Tallinnal siiski säiliks võimalus korraldada aeg-ajalt midagi tavaelust suuremat. "Viimased kolm Tõnu Kaljuste kunstilisel juhtimisel sündinud festivali on kriitikutelt pälvinud tunnustust just ennekõike ambitsioonikate omaproduktsioonide ja uue eesti ooperi lavale toomise eest. Tänase napi meeskonnaga on see olnud lakkamatu võidujooks ajaga. Kui tahame, et Birgitta festival ei paku lava üksnes külalisteatritele, vaid loob midagi uut, siis vajab see pikemat planeerimist ja aega ettevalmistustuseks."

Uue toimumistsükli juures ohtu, et festivali järjepidevus katkeks või festival ära unustataks, Sundja ei näe. "Kui koroonaviiruse leviku tõttu Birigitta festival kaks aastat ära jäi, siis ei juhtunud midagi. Tuli uus publik ja vana publik. Laulupidu toimub üle mitme aasta, kunstivaldkonna triennaalid ja biennaalid jätavad mõne aasta vahele. Lisaks on Tallinna ja Eesti suvine festivalimaastik nii tihe ja kirju, et mina julgustaksin ka teisi korraldajaid mõtlema, kas on vaja ninast veri väljas üksteisega konkureerida või võtta mõttepaus ja kontsentreerida oma tegevus õigesse hetke," leidis Sundja.

Järgmine Birgitta festival toimub 2026. aastal ja praeguste plaanide kohaselt koostöös ERSO-ga, kes tähistab järgmisel aastal oma 100. sünnipäeva.

2025. aasta augusti Veljo Tormise 95. sünniaastapäevale pühendatud etendused toimuvad Krulli kvartalis, kus tuuakse kuulajate ette "Eesti ballaadid". Muusikajuht ja dirigent on maestro Tõnu Kaljuste. "Korraldame selle sündmuse Krulli kvartalis, sest seal ei pea ehitama katust, kulutused taristule on väiksemad, meil on ajaliselt rohkem aega proovideks ning saame etendusi mängida ka rohkem arvu kordi," selgitas Sundja.