Vana-Kalamaja tänava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil läbivad Vana-Kalamaja tänavat iga päev. Seda, et arhitekt oma töö vilju igapäevaselt maitsta saaks, ei juhtu muidu peaaegu mitte kunagi, sõnas Vallner.

"Tavaliselt on niimoodi, et arhitekt ei satu eriti palju nendesse kohtadesse tagasi. Kui ta seda tööd teeb, ta teeb seda võib-olla kolm-neli-viis aastast iga päev väga intensiivselt ja mõtleb iga päev ainult sellele ühele asjale ning siis järsku päeva pealt mitte midagi, hakkab nagu teine elu. See on minevik ja selle asjaga sa enam ei kohtu. Aga see tänav on küll niimoodi, et see on praktiliselt iga päev kasulik. Võrreldes teiste hoonete või objektidega, kus mälestuseks on rohkelt muresid, siis kogu sellest protsessist ja kasutusest on rohkelt häid emotsioone," rääkis ta."

Vallneri sõnul on Vana-Kalamaja tänav koht, kus jalgratturid ja jalakäijad ei pea millegi pärast muretsema. "Meie oleme Tallinnas jalakäijad ja jalgratturid ning sellistel inimestel on igapäevane elu üks igavene hädaorg ja obstaakel. Nüüd on üks kilomeeter, kus me saame lihtsalt rahulikult käia, rattaga sõita ja me ei pea millegi pärast muretsema. Selles mõttes on aastal 2025 imelik, et meil on ainult üks selline tänav, selle üle peab imestama, seda esile tõstma ja preemia andma. Tegelikult võiks see täna juba normaalsus olla," leiab ta.

"Kõigepealt mõtleme nõrgematest ja kui neil on hästi, siis me hakkama mõtlema nendest, kellel on rohkem jõudu ja tugevust. Kõige viimasena hakkame mõtlema, kuidas me selle auto sinna vahele paneme. Praegu on see kõik nagu vastupidi olnud," sõnas Vallner.