Preemiaid jagati neljas kategoorias – luule, proosa, kriitika ja vabaauhind – ning laureaadid ja nominendid valis välja ajakirja toimetus koos kolleegiumiga.

Luulekategoorias pälvis auhinna E.g.s. (Värske Rõhk nr 92), proosakategoorias said esikoha Helena Aadli lühijutud (Värske Rõhk nr 87, 89) kriitikapreemia pälvis Gregor Mändma Felix Guattari raamatu "Kolm ökoloogiat" arvustusega (Värske Rõhk nr 92) ning vabaauhinna sai Katarina Budriku essee (Värske Rõhk nr 92).

"Kuuldused, et noored on kirjanduse lugemise või ise kirjutamise vastu huvi kaotanud, on täiesti alusetud! Kui vaadata mullu Värskes Rõhus ilmunud tekste, siis paistab silma, et üha rohkem imbub värskesse luulesse, proosasse, arvustustesse kui esseistikasse muret oleviku ja tuleviku pärast, mis väljendub näiteks vahedalt kirja pandud ühiskonnakriitikas. Samas leiab leiab tekstidest ka julget lootust muutustele! Isiklikud teemad põimitakse läbi sotsiaalsetega ja nii võib rõõmuga tõdeda, et noor kirjandus on jätkuvalt terav ja üldistusvõimeline," sõnab ajakirja peatoimetaja Hanna Linda Korp.

Lisaks laureaatidele astusid aastapreemiate jagamisel üles kirjanik Carolina Pihelgas ning muusik Simone Minn.