Kui kunstnikele tehakse tavapäraselt majamuuseum pärast nende surma, siis Flo Kasearu ei jätnud seda asja saatuse hooleks, vaid rajas selle ise oma koju helges noores eas.

Seinast seina jooksevad teemad, mis Kasearu käivitavad. Tööde tagant paistavad aga alati ergu sotsiaalse närvi pikad kõrvad. "Mingid teemad kasvavad enda elust välja, millega mul ongi huvitav läbi kunsti tegeleda. See on natukene nagu kunstiteraapia. Niimoodi ma lahendan mingid probleemid mõnes mõttes ära," rääkis ta.

Kasearu kasutab oma kunsti tegemiseks tegevuskunsti tööriistu – segab videot, maali, joonistust, skulptuuri ja kõike mahutavat installatsiooni. "See teeb enda elu keerulisemaks. Mul on kõik lahti – meediumid on lahti, teema on lahti, ma pean iga kord kõikide asjade hulgast valima. Selles mõttes on iga kord ratta leiutamine," lausus ta.

Enamasti on tema tööde juures meeldiv muie. "Töö ei saa surmigav olla. Lõbusus päästab päeva," on ta veendunud.

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.