"Roboti tee on nihe" ilmus 2004. aastal väiksetiraažilise kunstnikuraamatuna, mida peetakse üheks ambitsioonikaimaks postmodernistlikuks tekstiks eesti kirjanduses. Raamat on illustreeritud ning varustatud annotatsioonide ja väljavõtetega kriitikatekstidest.

"Roboti tee on nihe" on Kiwa omamütoloogia algus kirjanduses, mis ühendab küberpungi, šamanismi ja postmodernismi ideed. Raamatu minategelane on errorisse läinud tüdrukrobot, autori tunnetuslik ideaal, kes kahlab metahelide ja tekstimüra maastikel, seal, kus teksti eripäraks on radikaalne fragmentaarsus ja keeleline eklektika.

Raamat esindab nn glitch-kirjandust, kus teksti sügavad kurvid ja vigu poetiseeriv stiil loovad erilise tunnetusliku kogemuse. Meetodiks on katkestuslik jutustamine ja oluline pole mitte loo rääkimine, vaid maailma loomine. Robotlikku "errorit" täiendab raamatu B-pool, "Salatühiku" kummituslik uneveidruste rööpruum.

Mõlemat teksti – "Roboti tee on nihe" ja "Salatühik" – iseloomustab sügava tunnetuse otsimine ja suhte loomine teadvuse teise poolega. Need tekstid viitavad tähenduse võimalikkusele ka väljaspool arusaadavaid märgisuhteid. Kuna keskne on tajuväljade laiendamine, saab nendest kogemustest usutavalt kirjutada tähtedega, mida pole veel olemas või keeles, mille leiutamine on osa tajuspektri nihutamise narratiivist. Nihe pole siin mitte moonutus, vaid distants, vertikaalne dimensioon horisontaalsel väljal.

Mõlemat teksti – "Roboti tee on nihe" ja "Salatühik" – iseloomustab sügava tunnetuse otsimine ja suhte loomine teadvuse teise poolega. Need tekstid viitavad tähenduse võimalikkusele ka väljaspool arusaadavaid märgisuhteid. Kuna keskne on tajuväljade laiendamine, saab nendest kogemustest usutavalt kirjutada tähtedega, mida pole veel olemas või keeles, mille leiutamine on osa tajuspektri nihutamise narratiivist. Nihe pole siin mitte moonutus, vaid distants, vertikaalne dimensioon horisontaalsel väljal.