Eesti Loodusmuuseumi seenenäituse teeb eriliseks selle pidev uuenemine. Seente kiire riknemise tõttu käib muuseumipere koos vabatahtlikega üle päeva metsas, mille tulemusel erineb igapäevane seeneliikide arv ja valik.

Muuseumi direktori Heidi Jõksi sõnul on näitusel tähtis roll inimeste harimisel. "Üks meie eesmärke on tutvustada seenepaare, mis näevad väga sarnased välja, kuid millest üks on suurepärane söögiseen ja teine surmavalt mürgine. Kõige sagedasemaks näiteks on metsšampinjon, mida on kerge segamini ajada valge kärbseseenega," selgitas Jõks.

Avapäeval jõudsid külastajate ette neli enimlevinud surmavalt mürgist seent: valge ja roheline kärbseseen, jahutanuk ja kühmvöödik. Lisaks Eesti metsades kasvavatele liikidele on tänavu esmakordselt uudistamiseks väljas ka neli Shroomwelli Tõrva seenekasvatusest pärit liiki: lõvilakk-korallnarmik, must pässik, lakkvaabik ja libliktagel.

Näituse väljapanekusse saab oma panuse anda igaüks, tuues muuseumisse metsast leitud põnevaid liike. Kohapeal aitavad seeni määrata välja õpetatud seenekonsultandid. Kuuel korral toimuvad muuseumis ka seenenäituse juhendatud kuraatorituurid.

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus on Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus ja üks kõige pikema traditsiooniga seenenäituseid maailmas. 1946. aastal alguse saanud seenenäitus on peamiselt tühjade seenemetsade tõttu ära jäänud 11. korral, 1981. aastal mängis aga näituse ärajäämises lisaks kehvale seeneaastale rolli ka rikkis buss ja sügisesed kolhoositööd.

Seenenäitus jääb Eesti Loodumuuseumis avatuks kuni 21. septembrini.