"Viimastel aastatel on taotlemine olnud langustendentsis. Meil on võimalik anda välja 20 stipendiumit 2300 euro väärtuses, kuid kahel-kolmel viimasel aastal oleme pidanud tegema kaks vooru, et üldse tuleks nii palju taotlejaid, rääkimata sellest, et me saaksime seal mingit valikut teha. Enne koroonat oli seal 60–40 taotlejat. Oleme pidanud leppima, et polegi saanud kogu raha välja anda. 2023. ja 2024. aastal jäigi ühel aastal neli ja teisel aastal kaheksa raha välja andmata," selgitas otsust kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli.

Stipendiumi suurus, 2300 eurot, oli muutumatuna püsinud alates kultuuristipendiumite seaduse vastuvõtmisest 1998. aastal.

"Võib-olla on see summa ka ajale jalgu jäänud. Aga ilmselt ka see, et taotlemine on nii, et mitte tudeng ise ei taotle, vaid kultuurivaldkonna institutsioon taotleb, on võib-olla takistuseks olnud. Ja võib-olla ka need, mida juba haridus- ja teadusministeerium teeb erinevatest Euroopa Liidu vahenditest on kas palju suuremad või põhjendatumad ja võib-olla ka see info on tudengitele lähemal," lisas Väli.

Välismaal õppimist toetab paralleelselt ka kultuurkapital, kes jätkab seda ka edaspidi.

"Eelmisel aastal me andsime välja näiteks sada stipendiumit välismaal õppimiseks, sellel aastal tuleb suurusjärk sama. Võib-olla ka kultuurkapitali stipendiumid on pisut suuremad, meil need liiguvad suurusjärgus 1000 eurot kuni 10 000 eurot, näitekunst on tõstnud piiri 10 000 peale," lausus kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.

Kultuurkapitalis on kaheksa sihtkapitali ning igaühel neist on oma raha jagamise kord. 2024. aastal jagas kultuurkapital pea sada välisõpingute- ja koolituste stipendiumit, kokku 216 000 euro väärtuses.