Andrus Kasemaa "Minu kangelased"

""Minu kangelased" viib meid jälle sinna, kuhu Kaja Kallas sugugi minna ei taha ehk siis maapiirkonnad, need inimesed, kes kujutavad endas nii-öelda teist Eestit, ka see ala Eesti vaimuilmas, kus väga tugevalt püsib Nõukogude nostalgia," tutvustas Juur.

Kangelased, kellest Kasemaa kirjutab, on Juure sõnul eelkõige autori vanemad, sugulased, naabrid, tuttavad.

"Kõik, kes elavad oma elu nendes piirkondades ja sel viisil, mis on mõeldamatu Tallinna kesklinnas kaasaja kõrgtehnoloogilises ja futuristlikus paradiisis elades," märkis ta.

Peedu Saar "Kastimees"

"Kastimees" on Peedu Saare kolmas romaan. "Ilmselgelt autobigraafiline lugu Eesti noormehest, kes läheb Londonisse eesmärgiga elada seal teatud perioodi jooksul hulkuri elu. Ehk siis elada nii nagu britid teda nimetavad – kastimees ehk inimene, kes elab tänaval ja kelle asjad mahuvad ühte kasti," tutvustas Juur.

Kirjandusministri sõnutsi on tegemist uskumatu raamatuga. "Kõik, kes on käinud Londonis turistina, võivad selle raamatu kaudu näha seda linna säärasena, nagu näeb kodutu. See on hoopis teistsugune pilt Londonist. Hoopis erinev sellest, millest jutustavad meile telesaated ja turismibrošüürid," tõi ta välja.

Juure sõnul meenutab "Kastimees" Orwelli teost "Pariisi ja Londoni heidikud". "Aga kõige selle juures räägib ta tegelikult ikkagi ka sellest, mida tähendab olla eestlane. See väike, vaene ja suhteliselt kontvõõras eestlane vanas Euroopas, mille üks keskusi London on."

Muriel Spark "Juhiiste"

72 lehekülge pikk "Juhiiste" on Juure sõnul vapustav teos. "See ilmus 1970. aastal ja jäi Bookeri preemiast ilma ainult sel põhjusel, et tol aastal muudeti preemia statuuti ja ta ei mahtunud enam statuudi alla," märkis ta.

"See on oma loomult hästi realistlik ja väga täpne, väga nappide lausetega ja väga hästi tõlgitud tagurpidi lugu, kriminaalromaan. Klassikaline kriminaalromaan on selline, kus otsime mõrvarit, aga "Juhiistme" peategelane võiks öelda, et on ohver, kes otsib oma tapjat," avas ta.

Tauno Vahter "Tallinna lõhnad"

"Tauno Vahter on teinud ühe väga tänuväärse teadusuurimuse ja pannud kirja Tallinna lõhnad. See on üks harukordne raamat Eesti ajaloost, kus lõhnade kaudu jutustatakse meile mitte ainult Tallinna ajalugu, vaid terve Eesti ajalugu," tutvustas ta Tauno Vahteri uusimat teost.

"Laulgem kaasa. Vally Ojavere laulusõnad", koostanud Epp Petrone, Vally Ojavere

Vally Ojavere on üks Eesti laulutekstide suurmeistreid, kelle sulest on pärit sellised klassikalised laulud nagu "Laintesse heidan end", "Jah, ma olen siin" ja "Valgeid roose".

"Need on Vally Ojavere laulutektid suurepärases sarjas "Laulgem kaasa", kus on varem ilmunud Reet Linna ja Ott Arderi laulusõnad. Nagu juba traditsiooniks saanud, on lisaks laulutekstidele siin kirjas ka laulutekstide autori jutustused oma elust," tutvustas Juur.

Gert Kiiler "Mineviku eest ei pääse"

"Selles raamatus toimub äkiline pööre ja Kiileril on teile varuks tõesti põrutav üllatus, mis lubab väga huvitavaid seikluseid tulevikuks," tõstis Juur Gert Kiileri uuelt krimiromaanislt saladusteloori.

Martin Algus "Elektro"

"Miks luulet peaks lugema? Kui öeldakse, et üks õun päevas hoiab doktori eemal, siis võib-olla üks luuletus päevas hoiab sind oma enese vaimus ja kehas," usub Juur.