2024. aastal sai Kaie Mihkelson teatri aastaauhinna rolli eest lavastuses "Üks helevalge tuvi", mis põhineb kirjanik Elin Toona elulool. 1944. aastal koos ema ja vanaemaga Haapsalust Rootsi põgenenud Elina Toona romaanid aitasid ka muule maailmale selgitada eestlaste saatust teise maailmasõja järel. Lisaks on Toona pidanud suure au sees oma vanaisa Ernst Enno loomingut ja hoidnud tema mälestust. Eestisse naasis Toona viis aastat tagasi.

"Ma ei või öelda, et ma tunnen ennast kodus, sest ma ei ole siin tegelikult kunagi olnud rohkem kui nüüd. Ema ja isa elasid Tallinnas ja mina olin Haapsalus vanaema ja tädi Almaga," tunnistas ta.

Kirjutamiseni jõudis Toona juba lapsena. Kui klaveriõpetajast vanatädil käisid õpilased tunnis, pidi Elin köögis vaikselt joonistama või vanaisa moodi luuletusi kirjutama. "Nii ma hakkasingi kirjutama, ja olen kirjutanud tänaseni."

Oma elule vaatab ta tagasi etapiti. "Ma olen terve maailma läbi käinud Indiast Inglismaani, sellepärast ma kirjutangi. Ma tahan salvestada momente ja kuna iga moment on peaaegu ainulaadne, siis tulevad niisugused paksud raamatud nagu mul praegu," muigas Toona.

Eestisse tagasi kolimine on tema kõige suurem päralejõudmine. "Mitte ainult kojutulek, vaid taipamine, kes ma olen tegelikult, sest ma olen teatud määral näitleja ka – ma teen kaasa ja elan kaasa, aga nüüd olla tagasi Eestis on võrratu. On ikka olnud imeväärne olla inimene. Ja ma olen küllalt kaua elanud, et ma võin seda korrata."