Tammik rääkis saates "Vikerhommik", et näiteks Tallinnas ei ole piisavalt ette valmistatud kohti, kuhu inimesed saaksid ohu korral kiiresti ja turvaliselt varjuda. Tema sõnul ei ole tänapäevases sõjas inimeste massiline evakueerimine realistlik lahendus.

"Nad saavad kõige paremini hakkama seal, kus nad on harjunud käima – enda maja juures, töökoha juures, poe juures. Seal peavad nad saama varjuda," ütles ta.

Samas ei pea ta tavapärast keldrisse minekut alati turvaliseks lahenduseks, sest paljud keldrid on halvas seisukorras ning võivad ohuolukorras ise riskiallikaks osutuda. Tema sõnul saab osa keldreid siiski suhteliselt kiiresti kohandada, näiteks võiks aknaavad katta liivakottidega. "Kui seal on juba 60 sentimeetrit pinnast ees, siis see hoiab killud aknast kinni," selgitas ta.

Pikemaajaliseks viibimiseks tuleb aga mõelda ka veevarule, tualetivõimalustele ja ventilatsioonile. Tammik soovitas korteriühistutel teemaga aktiivselt tegelema hakata ning uurida olemasolevaid toetusi.

Tema hinnangul on probleem siiski laiem kui üksikute keldrite seisukord. Arhitekti sõnul tuleks kogu ehitustegevuses hakata mõtlema sellele, kuidas olemasolevaid ja rajatavaid maa-aluseid ruume kasutada kriisiolukorras varjumiseks. "Me ilmselt ei saa teha tuhandete ja kümnete tuhandete ruutmeetrite kaupa spetsiaalseid rajatisi, vaid oleks hea, kui nad oleks ristkasutuses," ütles Tammik.

Arhitekti sõnul jäävad varjumiskohtade rajamise võimalused sageli kasutamata ka uute hoonete projekteerimisel. Ta tõi näiteks koolide ja lasteaedade ehitusprojekte, kus projekteerijad on teinud ettepanekuid rajada keldritesse varjumiskohad, kuid neid ei ole ellu viidud. "Kuna seadusandlik olukord on veel selline, et on võimalik mitte teha, siis ei tehta," ütles Tammik.

Tema hinnangul oleks mitmel juhul võimalik ehitusel olevate projektide kohandamisega saavutada märkimisväärne lisandväärtus suhteliselt väikese lisakuluga. "Võib-olla kaotada kuu aega, võib-olla suurendada ehitusmaksumust kümme protsenti, aga võita terve kompleks," lausus ta.

Arhitekti hinnangul hakkab julgeolekuolukord mõjutama ka linnaplaneerimist laiemalt. Ta viitas Ukrainast saadud kogemustele, kus inimesed peavad arvestama drooniohuga ning kasutama varjumiseks olemasolevat maa-alust taristut.

"See, kuidas me ühest kohast teise liigume, kuidas tuleb ennast droonide eest kaitsta, kuidas toimub ümberpaiknemine – need asjad muudavad linnaehituslikku paradigmat," ütles Tammik ja tõi näiteks Kiievi sügava metroovõrgu, mis täidab sõja ajal varjumisfunktsiooni.

Tammik lisas, et lahendused ei sõltu üksnes riigist või omavalitsustest. Tema hinnangul saavad inimesed ka ise hinnata, millised võimalused neil ohu korral olemas on.

Arhitekti sõnul võivad lahendused olla väga erinevad – alates olemasolevate keldrite korrastamisest kuni lihtsamate kaitserajatiste rajamiseni avalikku ruumi. Ta lisas, et Eesti on ajalooliselt kasvanud ühistegevuse najal ning sarnast kogukondlikku lähenemist oleks vaja ka praegu. "Nüüd on umbes samasugune kogukondade aeg käes jälle," märkis Tammik.

Tammik rõhutas, et olukorda ei tohiks alahinnata. "Olukord on tõsine. Kui tahad, et oleks rahulik, selleks peab päris palju vaeva nägema."