Sada aastat varjul olnud setokeelsed muinasjutud jõudsid raamatukaante vahele

Peaaegu sada aastat varjul olnud Maria Laaneotsa (1887–1957) setokeelsed muinasjutud, mis avastati hiljuti Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist, jõudsid esimest korda lugejateni kogumikus "Maria Laaneotsa jutusõ".
Raamatus on 19 setokeelset muinasjuttu, mille pani 1928. aastal Samuel Sommeri rahvaluulekogumise aktsiooni raames kirja Maria Laaneotsa poeg Viljar Laaneots.
Raamatu väljaandmist eest vedanud Maria Laaneotsa lapselapselaps ja Setomaa sootska Annela Laaneots ütles, et muinasjutud avastas perekonna jaoks paar aastat tagasi sugulane, kes tegi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis oma perekonna ajaloo kohta uurimistööd.
"Leid oli kogu suguvõsa jaoks suur üllatus. Mikitamäel sündinud ja hiljem Selise külas elanud Maria Laaneots oli tuntud kui haridust väärtustav taluperenaine, aga meil polnud aimugi, et tegemist on ka viljaka jutuvestjaga, kelle jutustatud lood on säilinud. Lood üles kirjutanud Viljar Laaneots oli Mikitamäe kooli ja kohalike noorkotkaste juht ning viidi okupantide poolt noore mehena vägivaldselt kodust ära ja jäi teises maailmasõjas kadunuks," rääkis Annela Laaneots.
Raamatu on illustreerinud ja kujundanud Maria Laaneotsa lapselapselapselaps, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Johanna Berg. "Olin kooli loovtöö teemat otsimas ja siis tuli emal mõte, et miks mitte teha neist päris raamat. Tegelen kooli kõrvalt joonistamise ja kujundamisega ja see tundus huvitav projekt. Sain teha midagi, mis on oluline nii meie perele kui ka seto kultuurile," rääkis Johanna Berg. "Illustratsioonid on joonistatud digitaalselt semirealistlikus stiilis, et ühendada tegelikkus muinasjutumaailmaga."
Raamatu seto keele toimetajad on sootska Õie Sarv ja Maarja Sarv.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor























