Arvustus: kummardus elus esiisadele ({{commentsTotal}})

"patten" Autor/allikas: patteni facebook

Uus plaat

patten

Estoile Naiant (Warp 2014)

7/10

patten - see väikse tähega kirjutatud artistinimi on kõik, mis sellest mehest, naisest või lapsest teada on peale muusika ja selle, et ta ilmselt on Londonist. On sümpaatne, kui keegi suudab meie heas uues digiilmas mõnda aega anonüümseks jääda. Aga vaevalt on patten Brian Eno, Thatcheri vaim või 3aastane laps. Küllap ta on 24aastane tubli produtsent, tavaline viisakas noor tänapäeva inimene, kes oma muusikas juhindub Warpi suurtest eeskujudest.

See muusika on olemuselt Warp. patteni debüütalbumil kohtuvad Plaid, LFO, Aphex Twin, Boards Of Canada, Autechre, Sweet Exorcist, Plone jpt, kes 20 siia-sinna aasta eest elektroonilist muusikat muutsid. Paljud neist on siiani tippvormis, aga patten on valinud just 1994. aasta stilistika: hakitud rütmid, plinkivad sündituled, ambientsed foonid, teravad katkestused, ulmeline atmosfäär, aga ei midagi uinutavat, see on futuristlik techno, mille funktsioon on pigem ärkvelhoidmises kui mõnusas hedonistlikus äraolekus, häire on sees, ja see tähendab ka, et sa ei tantsi, vaid mõtled, kasvõi seda, et mida kuradit?

Muidugi oli see esteetika kõlalt futuristlik pigem 90ndate esimeses pooles, aga retrofutuks siiski nimetada ei saa, patten on liiga teadlik kõigest juhtunust elektroonilises muusikas nii enne kui pärast. Warpi paarikümne aasta tagune looming oli valdavalt fokuseeritum, esil olid teatud elemendid ja saundid, loos domineeris näiteks kolm konkreetset liini, trummipartii, bassiliin, sündikäigud, ja efekte vasakule ja paremale ei jagatud, efekt oli näiteks selles, kuidas Aphex Twin ehitas paarist minimalistlikust klotsist täiesti ebamaiseid, nõiduslikke palu, mis ideelt olid ilmatud kolossid. 

Tänastel järgijatel tuleb kogemuste ülikülluses hajunud lumm kompenseerida kaleidoskoopiliste kosmoseharmooniatega, kuhu lisatud tubli annus masinajazzi. Nagu teeb Flying Lotus. Pye Corner Audio samas rõhub lihtsamale esteetikale, mida mina nimetaksin "robotite raamatukogu": tolmu alt ilmuvad kummituslikud, intellektuaalsed, ent rangelt mehaanilised, korrastatud heliread.

patten on midagi kahe suuna vahelist. Sõit on sees, aga tervikpilt jääb anonüümseks nagu autor isegi. Ei ole erilisi sähvatusi ega progressiivsust, puudub ka nukrate kuutõbiste karjamaade eksootika, mida pakub Boards Of Canada oma kompositsioonides, mida ma iseloomustaksin kui "pilves lastekodu".

patteni "Estoile Naiant" on konstrueeritud vana Warpi ideaalmaailm, ajakohastatud rikkalikuma 21. sajandi produktsiooniga, kus kulminatsioonihetkil luuakse tehissümfooniaid. Ainult et see ei täida vana Warpi ideoloogiat, mis oli paradoksaalselt antitehnitsistlik: masinatega loodi bioloogilist, inimlike häiretega helikude, samas, kui patten vormib kloone.

Siiski on ta pagana osav konstruktor. Pole tema süü, et ta varem ei sündinud, küll on aga tema süü, et ta "uut Warpi" ei tee. Kolm aastat tagasi No Pain In Popi alt ilmunud EP "Glaqjo Xaacsso" on ehk ehedamgi kui nüüdne iidolite juures tehtud kummardus suurepärasele leibelile, mida ta algusest peale on oma muusikalise platvormina võtnud.

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: