Seni on Eestis muinsuskaitsealasid asutatud sajanditevanuse hoonestuse kaitseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neoklassitsistlikke hooneid ja linnaosi, mida rajamise aja, möödunud sajandi keskpaiga tõttu ka stalinistlikeks nimetatakse, on Eestis mitmes linnas, aga mitte kusagil pole seesugune linnaruum nii kompaktne ja hästi säilinud kui Sillamäel.

See ongi põhjus, miks nii muinsuskaitseamet kui ka Sillamäe linnavalitsus on huvitatud selle riikliku kaitse alla võtmisest.

"Kindlasti ta ei ole täpselt selline nagu Tallinna või Tartu vanalinn või muud sellised vanad vanalinnad, kus muinsuskaitse on suhteliselt keerukas ja igal majal on erinevad tingimused ja iga objekti puhul tuleb eraldi vaielda," rääkis muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk.

"Siin on keskkond niivõrd ühtne, kõik majad on ühtemoodi. Siin on see muinsuskaitseala kindlasti teistmoodi piirangute komplektina, kindlasti palju kergem elanike jaoks. Saab teha tüüptingimused ja nii saab kõiki hooneid renoveerida," täpsustas Talk.

Seni on Sillamäe linnavõimud oma linnasüdame arhitektuuri eest väga hästi hoolitsenud. Riiklik kaitseala aga muudab arhitektuuri kaitsmise veelgi kindlamaks ja kohalikust poliitikast vähem sõltuvaks.

"Kindlasti on sellel alal oma väärtused, mis tuleb säilitada. Nüüd me püüamegi selle protsessi käigus kokkuleppele jõuda, mis sellest alast on nii väärtuslik, et see kindlasti peaks säilima ja mis siin muuta võib ja kes rahaliselt selle säilimise tagab," ütles Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg.

Kalbergi sõnul tõstab kaitse alla võtmine kinnisvara väärtust. Turistide jaoks on aga möödunud sajandi keskel ehitatud linnasüda Sillamäe peamine vaatamisväärtus.