Kultuuriminister rõhutas, et kui tänavu veebruaris poleks Venemaa alustanud Ukrainas sõjategevust, ei peaks ka punamonumentidega nii aktiivselt tegelema. "Kindlasti andis sõda nendele monumentidele ja mälestusmärkidele hoopis teise konteksti," rõhutas ta ja lisas, et nii monumentide kui ka sümbolite puhul ei saa alahinnata minevikust tulenevat valu.

"Küsimus on ühelt poolt julgeolukus, aga teisalt ka selles, millisena me oma linnaruumi näha tahame, sest paljude inimeste jaoks need sümbolid tuletavad meelde aega, mis on olnud Eestile keerulised," tõdes Hartman ja lisas, et kuigi sõja valguses võivad need sümbolid mõjuda valusalt, siis ikkagi kogu minevikku ei saa ära kustutada, sest erinevaid kihistusi on selleks liiga palju.

"Ma tahan uskuda, et meie kultuur on nii tugev ja inimesed oskavad neid asju näha kontekstis ja pigem vaadata tulevikku ja ehitada tulevikku," sõnas ta ja lisas, et kuigi ühiskonnas on hirme ja erinevaid arusaamu, siis ei tohi tekitada lõhesid, vaid eri seisukohad peavad olema esindatud. "Samuti peame säilitama seda, mis on kultuuriväärtuslik."

Maarjamäe memoriaali puhul on kaks eri lahendust

Kuigi kultuuriministeerium pakkus välja, et Maarjamäe memoriaal võiks minna ajaloomuuseumile, siis hetkel selles osas koalitsiooninõukogus kokkulepet ei leitud. "Meil on Isamaaga erinev arusaam sellest, kuidas Maarjamäega edasi minna," rõhutas kultuuriminister ja lisas, et hetkel on memoriaali jaoks kaks erinevat plaani. "Üks plaan on praeguse olukorra säilitamine ja tagamine, et seal poleks ohtlik, mis maksab umbes miljon eurot, aga teine ning suurem plaan on see, et kui algavad arutelud ajaloomuuseumiga, siis on järgmine järk, mille maksumuseks me hindasime umbes 7 miljonit eurot."

Küll aga sõltub Hartmani sõnul lõplik maksumus väga palju sellest, et mida sinna täpselt rajatakse ning kas sinna ehitatakse ka midagi juurde. "Mõte oli luua Maarjamäest ajaloomuuseumi väliekspositsioon, kindlasti oleks vaja juurde panna ka täiendavad selgitusi," sõnas ta ja lisas, et kuigi ajaloomuuseumil oli erinevaid mõtteid, siis lõplik lahendus peaks sündima ikkagi erinevate ekspertide koostöös.

Samas ei tohiks kultuuriministri arvates rajada Maarjamäele elamuskeskust. "Kui tahame ajaloo eri momentidest ja toimunud protsessidest rääkida, siis nõuab see täiendavad ressursse ja lahendusi," mainis ta ja lisas, et kuigi hetkel on ikkagi plaan Maarjamäe memoriaal riigistada, siis jätkub ka koostöö Tallinna linnaga. "Selge on see, Maarjamäe asub Tallinnas ja koostöö nendega on vajalik, nad olid ka valmis panustama renoveerimisse ja edasiminekusse."

Sillamäe muinsuskaitse alla võtmise peab otsustama ameti uus juht

Endiselt on palju segadust komisjoniga, mis hakkab hindama punamonumentide ja -sümbolite kultuuriväärtust ja julgeolekuohtu. Täpne koosseis ning ka liikmete hulk pole kultuuriministri sõnul veel selgunud. "Seda komisjoni pole kokku lepitud, see lepitakse kokku valitsuses," rõhutas ta ja lisas, et kindlasti võitleb ta selle eest, et julgeolekuspetsialistide kõrval oleks seal esindatud võrdselt ka kunstiteadlased. "Ma luban, et seda olukorda ei teki, et kultuuriväärtuslikust poolest minnakse üle, aga tuleb aru saada, et praegu maailmas toimuv on väga suurelt seotud ka julgeolekuga."

Punasümbolite eemaldamise puhul tuleb tema sõnul alati hinnata ka kultuuriväärtuslikku poolt. "Meil on sümbolid, mis tõstavad esile okupatsiooniaegset keerulist perioodi, aga paljud sümbolid on muinsuskaitselistel hoonetel ja minu tingimus oli, et komisjoni tuleb kaasata ka muinsuskaitse spetsialistid," kinnitas Piret Hartman ja selgitas, et põhimõte oleks selline, et kui muinsuskaitseamet ei luba mingit sümbolit eemaldada, aga kohalik omavalitsus leiab, et seda tuleks teha, siis see jõuab valitsuse loodavasse komisjoni.

Kuigi komisjon saab esitada täiendava sisendi muinsuskaitseametile, siis ei saa nad esitada otseset nõudmist, kuidas amet peaks tegutsema. "Valitsuskomisjon ei saa tagasi pöörata muinsuskaitseameti otsuseid," kinnitas kultuuriminister.

Samal ajal kohtus kultuuriminister muinsuskaitsenõukoguga, kelle sõnul peaks Sillamäe linna võtma muinsuskaitse alla, kuna see on väärtuslik osa Eesti kultuurist. Kõigepealt tuleb Hartmani sõnul aga oodata ära muinsuskaitseameti uus juht. "Juhil on oluline roll koondada erinevad arusaamad, ta on esindusisik, kes saab neid läbirääkimisi edasi pidada, juhi valimised käivad ja lähiajal leiame juba ametile uue juhi, see on prioriteet," rõhutas ta ja selgitas, et uue juhi konkursi tähtaeg on novembri lõpus.

Keeleseaduse muudatustes tuleb leida tasakaal

Piret Hartmani sõnul on Tõnis Lukase võetud suund, et eesti keel on oluline ning siin elavad inimesed peaksid just eesti keeles rääkima, väga õige. "Küsimus on selles, kas sellised väljaütlemisi tehakse erakonna reitingu tõstmiseks või tahame midagi sisuliselt lahendada," tõdes ta ja lisas, et need, kes on Eestisse saabunud ja plaanivad siia jääda, peavad oskama eesti keelt. "Küll aga tuleb hinnata, kui kiiresti peavad inimesed, kes on siia äsja saabunud, eesti keele omandama."

Tema arvates tuleb küsida, kas on parem, kui inimene jääb oma vähese keeleoskuse tõttu töötuks, või peaks riik tegema kõik selleks, et inimene saaks oma töökohal jätkata. "Ma olen taaskord nõus, et peaks tegema kõik selleks, et inimene tunneks nügimist ja survet, et õppida eesti keelt."

"Ka Ukraina põgenike puhul ei tohi taganeda sellest, et inimesed, kes plaanivad siia jääda, alustaksid eesti keele õppega," kinnitas ta ja lisas, et vastaselt juhul valivad need inimesed lihtsama tee ja liiguvad Lasnamäele või mujale, kus saab ka ilma eesti keeleta hakkama.