Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Muinsuskaitse tahab kaitse alla võtta üle saja 20. sajandil ehitatud hoone

20. sajandi arhitektuuri säilitamiseks tahab muinsuskaitseamet üle Eesti kaitse alla võtta 114 selle ajastu hoonet või hoonetekompleksi.

Saaremaale jääb neist 11. Üks nendest on 1986. aastal valminud Lümanda sovhoosi kontorklubi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peab tõdema, et 28 aastat tagasi valminud arhitekt Veljo Kaasiku eriprojektiga loodud Lümanda kontor-klubi hoone on huvitava kujuga nii maapealt, õhust kui ka seest ja erineb kindlasti kõikidest Saaremaa kunagistest majandite kontoritest just oma eriilmelisuse poolest. Ja eks seetõttu sattuski see hoone muinsuskaitseameti poolt loodud 20 sajandi arhitektuurimälestiste nimekirja.

"Ta omal ajal oli ikka üks suur ja esinduslik kultuurimaja, mis siia Lümandasse ehitati. Teist nii suurt ja vägevat ei olegi tehtud ei Saaremaal ega üle Eesti," kõneles muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Lümanda inimesed aga kirjeldavad värvikalt, kuidas kunagi aastatel 1981-1985 ehitatud maja on kõik järgnevad aastad lagunenud ja erilisest ruumilahendusest tingitult ka praeguseks ebapraktiliseks muutunud. Näiteks kasvõi akna puhastamiseks ja lampide vahetamiseks tuleb Kuressaarest tõstuk tellida. Päris palju on näha, kuidas aeg on siin seisma jäänud aastasse 1986.

"Esimese hooga oli emotsioon ülev. Aga samas, kui me tegime selle maja avamispidu ja me kohe märkasime, et katus sajab läbi siit ja sealt. Et ütleme ausalt, et ehituse poolelt, mina kui selle maja kultuuritöötaja, ma olin kohe pettunud," rääkis Lümanda kultuuritöötaja Ulvi Põld.

Lümanda inimesed pole huvitatud, et see maja läheks mälestisena kaitse alla, sest maja vajaks miljoneid, et seda samaväärselt säilitada.

"Ei, meil sellist raha ei ole. Ja muinsuskaitse inimestele sai öeldud, et kui maja võetakse muinsuskaitse alla, siis oleks viisakas ka anda ümbrik kaasa," lausus Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk nentis, et kindlasti ei ole muinsuskaitsel nn suurt miljonite ümbrikku kuskilt võtta.

"Võimalus on taotleda jah riigi restaureerimistoetust, aga need on muinsuskaitseametil väga väikesed summad, mida saab jagada. Selles mõttes selliste avalike hoonete korrastamine käib põhiliselt läbi europrojektide ja siin kindlasti muinsuskaitse saab aidata toetuskirjadega või omafinantseeringu osa katta aitamisega," märkis Talk.

Muinsuskaitseametilt ümbrikute soovijaid oleks kindlasti veel teisigi, sest üle Eesti on eksperthinnang koostatud 114-le hoonele või kompleksile kaitse alla võtmiseks. Suurim neist on näiteks kogu Sillamäe kesklinn.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: