TÜ kirjastuselt ilmub raamatuid rahvusteadustest ja mõju mõnust
Tartu Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt saatis valiku uudisteostest, mille hulgas artiklikogumik rahvusteadustest ja Kanada kirjandusteadlase Thomas Salumetsa tõlkeartiklite valimik.
Juba 2. detsembril esitletakse Tartus raamatut „Rahvusvahelised rahvusteadused”. Tegemist on rahvusülikooli 95. juubeliks välja antud artiklikogumikuga, mille toimetaja on Tiit Hennoste. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas on kümme rahvusteaduste professuuri ja professorit: Birute Klaas-Lang (eesti keel võõrkeelena), Valter Lang (arheoloogia), Art Leete (etnoloogia), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Ülo Matjus (Eesti filosoofia ajalugu), Arne Merilai (eesti kirjandus), Helle Metslang (tänapäeva eesti keel), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Tiit Rosenberg (Eesti ajalugu) ja Ülo Valk (eesti ja võrdlev rahvaluule). Selles raamatus tutvustavad rahvusteaduste professorid oma uurimisvaldkondade olulisi probleeme ja tulemusi. Artikleid läbivaks niidiks on Eesti, eestlaste ja eesti kultuuri suhted teiste maade, rahvaste ja kultuuridega.
Trükki on minemas eesti päritolu Kanada kirjandusteadlase Thomas Salumetsa (sündinud 1956) tõlkeartiklite valimik „Mõju mõnu”, mis tutvustab lähemalt seda meest, kel eesti ning maailma kultuur südamel. Saksamaal sündinud ja kasvanud, ent Toronto ja Princetoni ülikoolides germanistikat õppinuna on ta põhjalikult käsitlenud Liivimaaga seotud F. M. Klingeri, J. M. R. Lenzi ning teiste tormi ja tungi autorite loomingut, samuti N. Eliase sotsiofilosoofiat. Nii oma õppetöös kui ka kirjasõnas tutvustab ta sageli eesti kirjandust. T. Salumets koostas J. Kaplinski mõttelookogumiku „Kõik on ime” (2004), äsja ilmus Kanadas temalt monograafia „Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski” (2014). „Mõju mõnu” ilmub Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professori Arne Merilai kureeritava raamatusarja „Studia litteraria Estonica” 14. köitena. Artiklid on tõlkinud Vahur Aabrams, Kairit Kaur, Arne Merilai, Maarja Pärtna, Ene-Reet Soovik, Liina Sumberg, Mari Tarvas, Urmas Tõnisson, Kadri Tüür ja Märt Väljataga.
Kolmandana tahaks välja tuua venekeelse väljaande: Tartu Ülikooli Balti poliitika professori Andres Kasekampi ülevaatlik teos „Balti riikide ajalugu” ilmub TÜ Kirjastuse väljaandel ka vene keeles pealkirjaga „История Балтийских государств” (tõlkija Ljudmila Dubjeva). Teose ingliskeelne originaal ilmus 2010 Palgrave Macmillani kirjastuses ning eestikeelne tõlge 2011. Raamat on tõlgitud ka mitmesse teise keelde.
Tartu Ülikooli Kirjastus on uue hooga asunud välja andma ka Avatud Eesti Raamatu sarja kuuluvaid teoseid, neist ilmub aasta lõpus Carl G. Hempeli „Loodusteaduse filosoofia” Tiiu Hallapi tõlkes ja Rein Vihalemma põhjaliku järelsõnaga. Carl G. Hempelit on nimetatud Karl Popperi ja Thomas Kuhni kõrval kolmandaks olulisemaks 20. saj teadusfilosoofiks. Inglise keeles 1966 ilmunud ning väga mõjukaks osutunud raamatus esitab autor sissejuhatuse teadusfilosoofiasse. Teos on tõlgitud paljudesse keeltesse ning kuulus üsna kohe pärast ilmumist laialdaselt teadusfilosoofia sissejuhatavate kursuste õppekavadesse.
Aasta lõpuks peaks ilmuma ka Goethe „Fausti” uues kujunduses kordusväljaanne Ants Orase tõlkes.
Vaata lähemalt.
Toimetaja: Märt Milter