Koolon, Raul Rebane: postsovetlikus Euroopas on ainult kaks edulugu ({{commentsTotal}})

"Kooloni" ees seisis seekord kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane, kellega saatejuht Erni Kask kõneles vabariigi aastapäeva eel Eesti edust.

"Üheksakümnendatel vabanenud Euroopa riikidest saab nimetada kaks edulugu," nentis Raul Rebane. "Ja need on Eesti ja Poola."

Rebane ütles end üha enam mõtlevat sellele, kuidas meil on ikkagi õnnestunud selle 1,3 miljoniga niimoodi hakkama saada. "See on ühelt poolt suur vedamine, aga teiselt poolt peab midagi olema ka meie hinges ja olemuses sellist, et omadega tõeliselt välja tulla," tõdes ta.

Rebase sõnul on Eesti välja murdnud ka tundmatusest, vähemalt Euroopas. "Meid on 1,3 miljonit, aga häält teeme palju rohkema eest," lausus Rebane. Ta märkis ka, et seda, et me ei kasuta oma potantsiaali ära, võib rääkida lõpmatuseni, ja kõigil on õigus. Ent Raul Rebane ise võrdleb meie praegust olukorda sellega, kust me tulime: ja võib öelda, et oleme end nõukogude ajast lahti rebinud.

Endise spordiajakirjanikuna meenutas Rebane ka teemasid, milles säilis eesti rahva ühtekuuluvustunne. "Korvpall ja kultuur olid 1960-70ndatel mentaalselt sama asi," hindas ta. "Teatrirahvas alustades Mikiveriga olid kõik platsil, ehkki platsi kõrval. Vaimselt olid nad platsil."

Samas kahetses Raul Rebane praegust olukorda, kus sport on kaotamas intellektuaalset sidet kultuuriga. Vaata ja kuula kogu vestlust videost.

"KOOLON":

Küsimused: Erni Kask

Kaamera: Kaarel Tooming

Montaaž: Kaarel Tooming

Tänu: ERR muuseum, Aivo Normak

Salvestatud veeruaris 2015 Tallinnas

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: