Tsiistres näeb ligi 60 soome-ugri filmi
Võrumaal Tsiistres on käimas teine soome-ugri filmifestival FUFF. Tänavu jõuab kolme päeva jooksul ekraanile ligikaudu 60 filmi, mille autorid on soome-ugri filmitegijad või mille sisu räägib soome-ugri rahvastest. Festivali muudab eriliseks tõik, et lisaks filmivaatamisele on sel ka hariv roll.
Misso vallas Tsiistre külas tegutseb Tsiistre linamuuseum, mis nüüd juba teist korda tõmbab lisaks erilisele rehile ja muuseumile ka soome-ugri filmifesitvaliga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mina usun sellesse, et soome-ugri filmifestivali ei saa korraldada linnas, et me olemegi metsa rahvas ja loodus on meile väga oluline," ütles festivali korraldaja Edina Csüllog.
Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks: võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid; programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste filme.
"Võistlusprogrammi valisime sellised filmid, et vahet pole, isegi kui külapoiss tegi oma vanaemast filmi, siis me panime selle ikkagi programmi, sest kõige tähtsam on see, et see oleks oma emakeeles tehtud," lisas Csüllog.
Kolme päeva jooksul ekraanile jõudvate 60 filmi seas on ka Karjalast pärit vepslase Larisa Solina film "Kala tuleb selgest veest". Vepsa kalameestest rääkiv film toob vaatajateni soome-ugri rahvaste kaks põhiküsimust - kuidas hoida keskkonda ja säilitada kultuuri. Lõpliku lihvi oma ideele selle filmi tegemiseks sai Larisa aga, kes muide intervjuus räägib vepsa keelt, eelmise aasta soome-ugri filmifestivalilt.
"Tänu kahele mehele, Dániel Erdélyile ja Mart Kivastikule, sain ma eelmisel aastal oma idee lõpuni välja töötada. Nad andsid mulle väga häid nõuandeid ning selle stsenaariumi põhjal valmis ka minu tänavune vepsakeelne film," ütles Solina.
Just festivali hariv osa on see, mis muudab festivali korraldajate sõnul eriliseks.
"Siin oli eelmine aasta niivõrd vägevaid asju, mis siin õpetada. Saab aidata lihtsalt sellega, et kohapeal kaasa mõelda. Sellises kohas mõtted lähevad iseenest kõigil paremaks," sõnas kirjanik ja stsenarist Mart Kivastik.
Toimetaja: Madis Järvekülg