Värsket nobelisti tõlkinud Veronika Einberg: hästi palju pisaraid läks sellesse raamatusse ({{commentsTotal}})

Rootsi Akadeemia kuulutas sel nädalal välja Nobeli kirjandusauhinna laureaadi, kelleks on valgevene päritolu kirjanik Svetlana Aleksijevitš. Kokku on Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud 112 inimest, neist 14 naist. Värske nobelisti loomingut tõlkinud Veronika Einbergi sõnul on tegemist emotsionaalselt valusa lugemisega.

Svetlana Aleksijevitš kirjutab lihtsas ja rahvalikus keeles nõukogude süsteemi mõjust väikesele inimesele. Tema teosed põhinevad emotsionaalsetel ja traagilistel intervjuudel, mida ajakirjaniku taustaga autor on paljude aastate jooksul talletanud ning millest enamikku ei olnud võimalik avaldada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tema esimene intervjuuderaamat "Sõda pole naise nägu" ilmus 1985. aastal ning pani aluse viiest teosest koosnevale tsüklile "Utoopiamaa hääled", millest eesti keeles on ilmunud kaks viimast - "Tšernobõli palve" ja "Pruugitud aeg. Punainimese lõpp."

"Pruugitud aeg. Punainimese lõpp" tõlkija Veronika Einberg ütles, et see raamat pani teda mõtlema selle üle, kui ebatäiuslik on inimkond, kui ebatäiuslik on iga inimene.

"Inimene on oma olemuselt siiski võrdlemisi rumal, arg, ahne ja kade ning üksnes kasvatus muudab teda teistuguseks, paremaks. Madalad instinktid löövad välja niipea, kui kaob turvatunne, kui inimene on nurka aetud, siis ta muutubki alatuks," sõnas Einberg.

Veronika Einbergi arvates on Aleksijevitši teosed oma emotsionaalsuses raske ja valus lugemine.
"Tõlkida oli neid emotsionaalselt väga raske, ega ta keeleliselt ei ole mingi väljakutse, aga emotsionaalselt... Hästi palju pisaraid läks sellesse raamatusse."

Kirjandusauhinna nominentide kandidaate saavad esitada Rootsi Akadeemia poolt valitud organisatsioonide esindajad üle maailma. Eesti Kirjanike Liidu aseesimehe, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professori Piret Viirese sõnul tulevad kutsed ka Eestisse.

"Tavaliselt tuleb kutse kirjanike liitu ja teaduste akadeemiasse ning tõenäoliselt ka ülikoolidesse. "Esitamisõigus on tegelikult üksikisikul: õigus on esitada kirjandusprofessoritel, lingvistika professoritel, õigus on esitada Eesti Teaduste Akadeemia liikmetel, akadeemikutel ja autorite ühingute esimeestel," selgitas Viires.

Professor Viirese teada esitatakse Eestist igal aastal Nobeli kirjanduspreemiale kandidaate, kuid vastavalt Rootsi Akadeemia statuudile on nii esitajate kui kandidaatide nimed 50 aastat salastatud. Seetõttu on tänaseks teada vaid üks nomineeritud eestlane - poetess Marie Under, kes pääses nominatsiooni kuuel korral, viimati aastal 1950.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: