Anders Härm: inimene on ainus liik, kes suudab olla kuri
Anders Härm rääkis mõtetest, mis tekkisid tal Tiit Ojasoo ja Ene-iiis Semperi värske lavastust "Kõnts" vaadates. Etendus on tekitanud enamikes teatrikülastajatest vastavakaid emotsioone ning Härm analüüsib etendust süvitsi. Lühem versioon Härmi arutlusest ilmus teisipäevases "OPis".
"Etendus on eksisteentsiaalselt hästi jõhker ja ma arvan, et selles on hästi selgelt tunda Semperi ja Ojasoo lavastajakäekiri, eriti mis puudutab psühholoogilisemaid tükke," toob Anders Härm välja. "Me võime seda käekirja jälitada ja tegelikult selline inimsuhete jõhkruse alasti kujutamine on neile väga omane ning selles kontekstis see väga üllatav ei olnudki, aga üllatav oli pigem selle lavastuse enda ruum, mis minu arvates oli selle etenduse jõhker peategelane."
"Teine mõte, mis mul sellega seoses tekkis, on see, et meid inimestena ei defineeri mitte see, kui head me suudame olla, vaid hoopiski see, kui kurjad me oleme - inimene on ainus liik, kes suudab olla kuri, kes ongi tegelikut kuri ja see äratundmine oli selles etenduses väga hästi tajutav," toob ta välja universaalsema konteksti selle etenduse puhul.
"Eks seda kogu olukorda näidati meile justkui inimlikkuse loomaaeda - seal on näiteks see stseen, kus me näeme selle inimeste muundumist ahvikarjaks," ütleb Härm. "Just nimel selles B-osas, mis on selle etenduse kõige poeetilisem, siis seal on kõige liigutavam stseen elevandikarjaga. Elevandid ei ole head ega kurjad, aga nad on sellesmõttes üksteisest sõltuvad ja üksteisest hästi hoolivad."
Toimetaja: Kaspar Viilup