Paari nädala eest 70 saanud kireva elusaatusega ja paljusid kollektiive enda ümber ehitanud Kanada muusik ja laulukirjutaja Neil Young on lisaks vastsele uute lugudega albumile "The Monsanto Years" taas veidi ka oma arhiivis tuulanud ning selle tulemusena valiku vanu kontsertsalvestisi "Bluenote Café" nimelisele duubelplaadile talletanud. Õigupoolest ongi tegemist valdavalt 1988. aastal jazz-leibli Blue Note alt ilmunud kauamängiva "This Note’s For You" tutvustamiseks toimunud Ameerika tuurilt (1987–1988) kogutud laivülesvõtetega. Ja nii moodustab kontsertalbum omamoodi koondpildi nii "This Note’s For You’st" kui ka sellele eelnenud tuntumatest lugudest.

Ehkki "Bluenote Café" pole kaugeltki esimene Neil Youngi arhiivisügavustest väljaotsitud salvestustest kompileeritud album (ainuüksi viimase kümnekonna aasta jooksul on ta neid välja andnud lausa seitse!), on ta omasuguste seas üks säravamaid.

Ühe olulisema väärtusena "Bluenote Café" juures võiks esile tõsta tavapärasest mitmekesisemat pilliparki. Puhkpillirühma lisamine tavapärasele rockbändikoosseisule annab üllatavalt palju juurde. Alustades nauditavatest ja palu rikastavatest instrumentaalpartiidest, lõpetades lihtsalt toruse panusega albumi mahlakasse kõlapilti.

Kuna kontsertalbum on tervikuna ühtlaselt hoogne ja jõuline, on keeruline üht või teist lugulaulu eraldi välja tuua. Nimetaksin ära lihtsalt kaks enda lemmikut – "Welcome To The Big Room" ja "Married Man".

Kuid hoolimata sellest, et Neil Young on sääraseid vanade laivsalvestustega plaate välja andnud juba hulgem ning ilmselt annab veelgi, tasub neid kõiki siiski kuulata. Nüüdset aga eeskätt mainitud puhkpillirühma pärast. Sest torudega Neil Young on siiski midagi muud kui see, keda me muidu kuulma oleme harjunud.