Linnagaleriis avatakse Edith Karlsoni installatsioon "Vox populi" ({{commentsTotal}})

Edith Karlson
Edith Karlson Autor/allikas: ERR

Edith Karlsoni enam kui 100 loomafiguurist ja jänesepabulatest installatsioon “Vox populi” Linnagaleriis räägib lepliku rahuga osalemisest ära söömise ja söödud saamise igikestvast ringist.

Edith Karlson, suure tehnilise vilumusega skulptor, on pärast Köler Prize 2015 näitusel esitatud abstraktsest motiivist tulnud tagasi loomade kujutamise juurde, mida võib pidada Karlsoni firmamärgiks alates 2010. aastast. Koeri, karusid, lõvisid ja teisi loomi peaks Karlsoni töödes vaatama allegoorilisena, sümbolitena, nii nagu neid on kasutatud valmides, muinasjuttudes ja ka kristlikus kunstis. Nunnudest mänguloomadest eristab tema töid alati mõõduka eksistentsialistliku paratamatuse tajumine.

Edith Karlsoni „Vox populi“ on vaste erinevates religioonides sõnastatud teo ja tagajärje suhtest, olgu see siis karma või pärispatt. Ta kujutab erinevaid loomapäid, igaühel mõni teine loomake hambus. Kristlikus ikonograafias on „metsiku jahi“ motiiv, kus loomad ajavad üksteist taga, igal on hambad eelmises kinni ja temast endast haarab juba järgmine. „Vox populi“ keskne idee on Karlsonile omaselt otsekohene, radikaalne ja lõplik: „Iga sitt on seotud järgneva sitaga ja kokku moodustabki see ühe katkematu sitaahela, millest kellelgi ei ole võimalik kõrvale põigelda.“

Installatsioon ühendab erinevaid materjale, nii orgaanilist, tahket kui voolavat. Massiivsetest suure mahuga vormidest on Karlson sel näitusel liikunud nõudliku pisiplastika ja keraamika juurde. Varasemalt on Karlsoni laias materjalivalikus olnud küll keraamilisi elemente, aga sel näitusel on keraamika keskne. Keraamika kõrval on teine tähtis materjal jänesepabulad, mille tähenduse ja esteetikaga kunstnik töötab.

Edith Karlson (snd 1983) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistrikraadiga 2008. aastal. 2006 pälvis Noore Kunstniku preemia ning 2015 Köler Prize’i publikupreemia.

Näitus avatakse 7. jaanuaril kell 18.00 ja see jääb lahti kuni 14. veebruarini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: