Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Koolon. Tarrvi Laamann: kunst peab olema võimalikult vaba

Foto: ERR

Värskes "Koolonis" rääkis Erni Kask kunstniku ja DJ Tarrvi Laamanniga nii kunstist, muusikast kui ka vabadusest, mis läbib nii loomingut kui elu.

Küsimusele, kumb on päeva lõpuks olulisem, kas muusika või maalimine, vastas Laamann, et võib-olla lõpuks ikkagi maalimine. "Mulle meenub väljend, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Olen sellega nõus, aga reaalsus on natukene teistsugune, millegipärast muusika jõuab inimesteni paremini, kiiremi ja vahetumalt kui maal, aga võib-olla see on treenimise küsimus."

Muusikani jõudis Tarrvi Laamann läbi raadio, aga kunsti juurde? "Ma arvan, et läbi muinasjuttude lugemise. Mulle väga meeldivad muinasjutud siiani, lapsena lugesin "Saja rahva lugusid". Ma ei teagi, kes see kunstnik olla võis, aga see inspireeris ka ise joonistama." Samas ei arva ta, et loo puhul on visuaal olulisem kui tekst. "Mõlemad on tähtsad. Üks ilma teiseta on tühi. Võib-olla ideaalne versioon olekski hoopis piltsõna, hieroglüüfid või midagi taolist. "

Nii loomingus kui elus on kunstniku jaoks oluliseks märksõnaks vabadus. "Kunst peab minu jaoks olema võimalikult vaba. Kõige rohkem armastan vabadust, igas mõttes. Kunst ongi üks minu vabaduse väljendus. Mina ise otsustan enda elu üle, mitte keegi teine ei tohiks seda teha, ei valitsus ega keegi teine." Samas on vabaduse tähendus segane, selle teadvustamine aga õpitav. "Ega mina ka täpselt ei tea, mis see on. Kujutan ette, et see on mingi seisund, et olen vaba mingitest maistest lihtsatest asjadest või vaba minema ükskõik kuhu maailma otsa. Iga päev õpin midagi uut selle kohta, milline vabadus võiks minu jaoks olla."

Laamann on olnud aastaid seotud peosarjaga Bashment, mis saab varsti 18-aastaseks. Küsimusele, kes on peokülastajad, vastas Laamann, et need on tõenäoliselt inimesed, kes reisivad rohkem."Võib-olla need on inimesed, kes otsivad midagi muud mainstream klubikultuuri vallas. Mina ajan reggae ja dub asja, seda on Eestis väga vähe. Isegi kui see paistab silma, siis ma väga aktiivselt pushin. Igal reedel võiks olla mõni äge reggae pidu."

Reggae sotsiaalse sõnumi poolt annab Laamanni sõnul võrrelda eestlaste regivärsside või vabaks laulmisega. Leiab nii poliitilisi sõnumeid kui ka lihtsalt lõbutsemist ja positiivset hoiakut, igaüks leiab seda, mida ta tahab reggae'st kuulata. "Rastad räägivad, et see on world sound power ehk siis sõnavägi. Paned sõnale juurde heli ja siis on selline vägi, et kuku pikali."

Toimetaja: Jaanika Valk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: