Koolon. Tarrvi Laamann: kunst peab olema võimalikult vaba ({{commentsTotal}})

Värskes "Koolonis" rääkis Erni Kask kunstniku ja DJ Tarrvi Laamanniga nii kunstist, muusikast kui ka vabadusest, mis läbib nii loomingut kui elu.

Küsimusele, kumb on päeva lõpuks olulisem, kas muusika või maalimine, vastas Laamann, et võib-olla lõpuks ikkagi maalimine. "Mulle meenub väljend, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Olen sellega nõus, aga reaalsus on natukene teistsugune, millegipärast muusika jõuab inimesteni paremini, kiiremi ja vahetumalt kui maal, aga võib-olla see on treenimise küsimus."

Muusikani jõudis Tarrvi Laamann läbi raadio, aga kunsti juurde? "Ma arvan, et läbi muinasjuttude lugemise. Mulle väga meeldivad muinasjutud siiani, lapsena lugesin "Saja rahva lugusid". Ma ei teagi, kes see kunstnik olla võis, aga see inspireeris ka ise joonistama." Samas ei arva ta, et loo puhul on visuaal olulisem kui tekst. "Mõlemad on tähtsad. Üks ilma teiseta on tühi. Võib-olla ideaalne versioon olekski hoopis piltsõna, hieroglüüfid või midagi taolist. "

Nii loomingus kui elus on kunstniku jaoks oluliseks märksõnaks vabadus. "Kunst peab minu jaoks olema võimalikult vaba. Kõige rohkem armastan vabadust, igas mõttes. Kunst ongi üks minu vabaduse väljendus. Mina ise otsustan enda elu üle, mitte keegi teine ei tohiks seda teha, ei valitsus ega keegi teine." Samas on vabaduse tähendus segane, selle teadvustamine aga õpitav. "Ega mina ka täpselt ei tea, mis see on. Kujutan ette, et see on mingi seisund, et olen vaba mingitest maistest lihtsatest asjadest või vaba minema ükskõik kuhu maailma otsa. Iga päev õpin midagi uut selle kohta, milline vabadus võiks minu jaoks olla."

Laamann on olnud aastaid seotud peosarjaga Bashment, mis saab varsti 18-aastaseks. Küsimusele, kes on peokülastajad, vastas Laamann, et need on tõenäoliselt inimesed, kes reisivad rohkem."Võib-olla need on inimesed, kes otsivad midagi muud mainstream klubikultuuri vallas. Mina ajan reggae ja dub asja, seda on Eestis väga vähe. Isegi kui see paistab silma, siis ma väga aktiivselt pushin. Igal reedel võiks olla mõni äge reggae pidu."

Reggae sotsiaalse sõnumi poolt annab Laamanni sõnul võrrelda eestlaste regivärsside või vabaks laulmisega. Leiab nii poliitilisi sõnumeid kui ka lihtsalt lõbutsemist ja positiivset hoiakut, igaüks leiab seda, mida ta tahab reggae'st kuulata. "Rastad räägivad, et see on world sound power ehk siis sõnavägi. Paned sõnale juurde heli ja siis on selline vägi, et kuku pikali."

Toimetaja: Jaanika Valk



VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Gustav Suits.

Sada Eesti mõtet. Gustav Suits

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See lause, mida teatakse ilmselt palju rohkem kui mõnda Gustav Suitsu luuletust, avaldati esmakordselt Noor-Eesti almanahhis. Aasta oli siis 1905. 

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: