Koolon. Mari Kartau: suur osa praeguseid näitusi on lihtsalt ökoloogiline raiskamine ({{commentsTotal}})

Seekordses suvises "Koolonis" rääkis Erni Kask kunstniku, kuraatori ning ajakirjaniku Mari Kartauga, kes on tänaseks lisaks neile ametitele hakanud aktiivselt tegelema metsandusega.

Tänasel päeval Mari Kartau enda sõnul väga palju näitustel ei käi, kuna suur osa neist on tema arust lihtsalt ökoloogiline raiskamine. "Nii lihtsameelse ja kehva idee jaoks panna kinni ruum, kütta, valgustada seda, vedada kohale materjale ja kulutada fossiilseid kütused - sisu ja vorm ei ole lihtsalt tasakaalus," ütles ta ja tõdes, et selliste näituste tekkimisel on kaks põhjust. "Üks on see hariduse külg ning teine on institutsionaliseerumine." Naljatlevalt kinnitas Kartau, et näitustel käib ta praegu siis, kui ta tõesti peab ehk on lubanud mõnest näitusest kirjutada. "Ma üritan ennast kursis hoida, aga alati ma seda ei jõua, sest kui mul on tihe metsaperiood, siis ma ei jõua sinna galeriisse mingi moega."

Olles ise ka aktiivne performance-kunstnik, peab Mari Kartau selle vormi suurimaks erinevuseks teatrist just seda, et viimasel juhul tegeletakse paratamatult näitlemisega. "Kui laval leiab aset mingi vägivallaakt, siis sooritatakse see ikkagi poroloonist relvaga, aga performance'ist tehakse asju päriselt selle piirini, kui palju keegi julgeb, tahab või vajalikuks peab," ütles ta ja tõi näiteks, et kui on vaja end vigastada, siis võetakse performance-kunsti puhul ikkagi kirves või nuga, kartlikumal juhul võib-olla nõel. "Performance'i puhul ei tehta ka üldiselt proove - osa sellest kunstist ongi see, kuidas publik reageerib ja koht kaasa toimib."

Mari Kartau leidis, et viimase paarikümne aastaga on enim muutunud just tehnoloogia. "See, et meil riigikord muutus, oli ka muidugi oluline, aga samal ajal on tehnoloogiline hüpe edasi veelgi enam muutnud," tõdes ta ja lisas, et sellest tehnoloogilisest situatsioonist teatud mõttes küll tagasiteed ei ole, aga kui keegi kusagil juhtme seinast välja tõmbab, siis on "tagasitee" väga kiire ja valuline. "Võib-olla oleks aga isegi huvitav, kui midagi sellist juhtuks." Isiklikult kasutab ta tehnikat praktilisel eesmärgil, kuid iga uut vidinat ta ostma ei kipu. "Kui mul on vaja midagi kasutada, siis ma seda teen." Tihti on seda vaja tal ka tööks, kuna igapäevaselt töötab ta Maalehe digilehe toimetajana.

Küsimused: Erni Kask (nu.unioon)
Kaamera, montaaž: Siim Lõvi (ERR)
Autojuht: Evi Heinrand
Täname: Valner Valme
Salvestatud Jüris, hiliskevadel 2016

Toimetaja: Kaspar Viilup



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: