Leelo Tungal: Ellen Niit oli kullateraga inimene ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Faivi Kljutšik/ERR

30. mail lahkus meie seast luuletaja, kirjanik ning tõlkija Ellen Niit - temale kirjutas lühikese järelhüüde kirjanik ja tõlkija Leelo Tungal.

Ellen Niit tuli eesti lastekirjandusse aastal 1954 lumevärske värsslooga "Kuidas leiti nääripuu", millest sai üks mu lapsepõlve suurimaid luule-elamusi – selles polnud jälgegi Kremli tähtedest ja tänust Stalinile, mis 50ndate aastate lasteraamatutes näis olevat obligatoorne. Lisaks hoogsale kirjeldusele paelus lapsest lugejat värsside kõlavus ja riimide täpsus: refräänina korduv "Lenda, lenda, libe suusk, aita leida näärikuusk!" jäi juba esimesel lugemisel nagu iseenesest pähe. On tähelepanuväärne, et ka Niidu teine lasteraamat – jutustus "Pille-Riini lood" – on mitmete kordustrükkide läbi jäänud läbi mitme põlvkonna püsima meie laste lugemislaudadele, kuigi elu-olu on ju vahepeal väga palju muutunud. Küllap vajavad sellise turvalise koduelu kirjeldust ka praegused lapsed.

Niidu loomingut – nii lasteraamatuid kui ka täiskasvanute luulet – iseloomustab nõtke värsi, rikka emakeele ja tabavate kujundite kõrval suur siirus, Ellen Niit ei tee tühje suuri sõnu ega liialda tunnetestki kõneldes.

Siirus ja emalik mõistmine ning osavõtlikkus loovad Ellen Niidu lasteluules eriliselt turvalise, kuid samas elava ja vallatusterikka maailma. Olgu siis tegu paharetist Krõlli või lastega, kellel on juba loomu poolest "koer sees" – kõigi tegudel hoiab luuletaja emalikult pilku peal.

Ellen Niidu loomingust on leidmist nii lastel kui ka täiskasvanutel: ilma "Rongisõiduta", "Suure maalritöö" ja vaimukate mudilasteluuletusteta ei kujuta juba mitu põlvkonda oma lapsepõlve ette, noores eas loetakse meelsasti tema noorpõlvevärsse, eriti luuletust, mis algab sõnadega "Ma arvasin nõnda, et meri /on alati sinine / ja varjatud kullateri/ täis on viimne kui inime" ning üle keskeapiiri jõudes leitakse tuge Niidu "Maailma pidevusest" ja "Paekivi laulust". Aga ei saa unustada ka tema tõlketööd: lisaks Kornei Tśukovski ja paljude teiste vene lasteluuletajate loomingule on Niit nõtkesse eesti keelde tõlkinud ungari klassiku Sandor Petöfi luulet. Paljud ei aimagi, et sageli tsiteeritud read "Elu ma ohverdan sinu eest, armastus, / armu ma ohverdan sinu eest, vabadus." on tõlkinud Ellen Niit.

Hea rütmitaju ja puhtad leidlikud riimid on teinud Ellen Niidust paljude kullaprooviga lastelaulude tekstide autori. Tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad: alates Gustav Ernesaksast, jätkates Arne Oidi ja Valter Ojakääruga ning lõpetades Vaiko Eplikuga.

On ääretult kurb, et Ellen Niidu andeka sule alt ei tule enam ainsatki uut rida. Kuid tema rikkast, mitmekesisest ja huvitavast loomingust saavad veel mitmed põlvkonnad avastada nii mõndagi ilusat, head ja hingekosutavat. Maa on täis leidmist, nagu on öelnud luuletaja Ellen Niit – kullateraga inimene.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: