NO99 suvelavastuses tuuakse inimeste emotsioonid ja tundeid vaatajateni hoopis teise nurga alt
Teater NO99 toob lavale Shakespeare'i aegumatu komöödia "Suveöö unenägu", mis on lavastajate tõlgenduses saanud nimeks "Pööriöö uni".
Visuaalselt võimast lavastust toetab Mendelssohni muusikaga Eesti riiklik sümfooniaorkester ja tütarlastekoor Ellerhein, vahendas "Aktuaalne kaamera".
400 aastat tagasi Shakerspeare'i kirjutatud armastajad on kümne kaamerasilma läbi viidud lavastuses sõna otses mõttes maa ja taeva vahele. Lavastaja Ene-Liis Semperi sõnul on selleks mitu põhjust. Esiteks see, et Estonia kontsertsaalis pole lihtsalt füüsiliselt ruumi, kuhu etenduspaika lisaks orkestrile lavale mahutada, ja teiseks püütakse visuaalis olla sama võimas kui on Mendelssohni muusika.
"Kui sa näed inimese silma nii suurelt nagu see meie puhul praegu on, lähemale kaameraga enam ei saagi, siis see tegelikult annab publikule võimaluse näha inimeste emotsioone ja tundeid hoopis teise nurga alt või teistsugusel viisil kui tavalises lavastuses oleks," lausus Semper.
Lavastuse idee autor on dirigent Olari Elts, kes on seda mõtet, et ühendada Mendelssohni "Suveöö unenägu" kaasaegse teatriga, endas kandnud mitu aastat. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo võtsid lõpuks tuld ja nii saigi idee lavaküpseks kokku kolme niiditõmbaja koostöös. NO teatris noorema põlvkonna näitlejatele on etendus füüsiliselt väga suur väljakutse, rääkimata sellest, et partnerit ei nähta, vaid ainult kuuldakse, sest mäng toimub kaamerasse.
Kopituselõhna ei näikse renessansiaja suurteos endas kandvat, leiavad lavastajad. "Mulle tundub, et see Mendelsohni imeilus muusika ja Shakespeare'i tekst sellises suhteliselt pretensioonikas visuaalis nagu ta meil on praegu lahendatud, ta kõnetab inimest ootamatult tänapäevaselt. See iseenese peegelduse nautimine, mis on meie armastajapaaride põhiline voorus ja viga, meie lavastuses mõjub päris tänapäevaselt," rääkis Semper.
Semperi sõnul pole nende lavastus pelgalt kriitika tänapäeva inimese ööpäevaringse internetis olemise ja inimlikust suhtlemisest võõrandumise pihta. Olulised on ka muusika ja igihaljas armastuslugu.
Toimetaja: Rutt Ernits