Arvustus. Indie-rocki teraapia Schillingul   ({{commentsTotal}})

Schilling muusikafestival
Schilling muusikafestival Autor/allikas: Renee Altrov

Schilling ei pakkunud seekord suuri üllatusi, kuid indie muusika annuse sai festivalilt kätte.

"Mis asi see Schilling on?", küsiti minu käest enne festivalile jõudmist. "Ilusa muusika festival," vastasin koheselt. Mõtlesin aga seejärel, kas oleksin saanud paremini iseloomustada 10. korda toimuvat muusikaüritust Kilingi-Nõmmel. Ja mida ma selle ilusa muusikaga üldse silmas pidasin?

Schilling on minu jaoks alati sümboliseerinud žanri, mida kutsun enesealgatuslikult Eesti indie’ks (Pia Fraus, Wolfredt, Ewert and The Two Dragons jne) – moonutustega kitarrihelid, mis varieeruvad tempokate ja aeglaste trummilöökide vahel; vokalistide voolav hääl, kus sõnu on tihtilugu raske eristada või neid pole, jne. See on eriline, kaunis kooslus shoegaze’ist ja indie rockist, mida saad ja soovidki kuulda just Kilingi-Nõmmel.

Mitmed kohale tulnud muusikahuvilised ütlesid, et festivalilt oodatakse alati üllatusi ja tihtilugu on Schilling mingil määral up-coming artistide lavale- ja maaletooja. Seega on võimalik kuulda indie rocki kõrval ka teisi helisid. Kuigi tegemist polnud uue räpiduoga, oli mõnel määral üllatuseks Öökülma esmakordne esinemine festivalil.

Artistide varieeruvusest hoolimata ei üllatanud aga tänavustest kollektiividest muusikaliselt otseselt keegi. Nii mõnedki kohal viibinud Schillingu veteranid ja teised jagasid sama mõtet. Alguses ei saanud väga vedama ning alles hiljem publik elavnes.

Visuaalid olid laval see-eest võimsad! Indie muusika annuse sai samuti festivalilt kätte. Kõige parem näide sellest oli Vene kollektiiv Pinkshinyultrablast. Pärast nende esinemist hilisõhtul võis öelda, et Schilling näitas end oma eheduses ära.

Võib-olla suurendas rahulolematuse tunnet tõsiasi, et enne Pinkshinyultrablasti laval olnud Iisraeli bändi Garden City Movementi stiil viis kohati festivali üldmullist välja. Trio oli hea, kuid kippus vahel liigstaadionliku EDM-i poole liikuma. Ehk siis viljelesid tüübid muusikat, mille eest võiks Schillingule just varju põgeneda.

Tehnoloogia võidukäik pole loomulikult rockis ja elektroonilises muusikas halb, kuid see sõltub, missuguseid valikuid artistid tehnikat kasutades teevad. Siinkohal võib hea näitena välja tuua UK-st pärit hüpnootilist elektroonikat viljelev duo The KVB, keda pean õhtu parimaks esinejaks. Olles vaid kahekesi tõid nad välja helisid, mis viis mõtted nostalgiliselt Slowdive’ile ning andis võimaluse puhata muusikalist meelt nn igapäevatümpsust.

Vist ei kirjeldanud ma Schillingut seega valesti. See ON ilusa muusika festival. Ta tuletas mulle meelde indie rock’i ja shoegaze’i võlu, mis kipub muu elektroonilise muusika tulva all ununema.

Kvaliteedilatti seekord stabiilsena hoides andis festival siiski juurde ka paar artisti, kellel silma peal hoida. Ilu on kuulaja kõrvades ning korraldaja südames. Loodan seega, et Schilling jääb katsetuste kõrval truuks eelkõige indie-muusikale.

Toimetaja: Jaanika Valk



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: