Erni Kask: mul on kahju, et "Koolonis" on kõlanud nii vähe naiste häält ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

8. ja 9. septembril külastab ERR kultuuriportaali vestlussaade "Koolon" Draama teatrifestivali, kus toimuvad neli avalikku salvestust. Uurisime saatejuht Erni Kaselt, mis täpselt toimumas on ning milliseks kujuneb saatesarja kolmas hooaeg.

"Koolon" alustab juba kolmandat hooaega kultuuriportaalis ning nüüd saab asi suure hoo sisse - mis Draama festivalil toimuma hakkab?

Ma ei arva, et Draama festivali avalikud salvestused oleks midagi suuremat või hoogsamat kui senine töö kahel eelneval hooajal. Tõsi, avalikku salvestust pole "Kooloni" ajaloos veel ette tulnud, see on kindlasti teisiti - muudab olukorda nii külalise, küsija kui kindlasti ka publiku jaoks, aga olen põnevil. Ja koostöö Draamaga tähendab seda, et kolmanda hooaja algus saab oleme eriti teatrimaiguline. Aga seda on ta minu enda tausta tõttu sageli nii ehk naa.

Kuidas valisid külalised nendeks neljaks "Kooloni" avalikuks salvestuseks? Kas valikut oli keeruline teha?

See valik sündis koostöös värskete Draama festivali juhtidega - Ivar Põllu ja Maarja Männiga. Valik on suhteline asi, sest minu/meie unistused on suured, võimalused aga hoopis väiksemad. See on terve sarja puhul tegelikult nii olnud. Olen meie nelja seekordse kangelase - Margus Kasterpalu, Luule Epneri, Aare Toikka ja Gabriele Liivamägi - nõusoleku üle aga väga õnnelik.

Tegu on avalike salvestustega. Keda ootaksid neil neljal korral saali publikuks?

Huvilisi. Ma olen aru saanud, et Eestis, sh ka Tartus on olemas seltskond inimesi, kellele selline spontaansus, siin ja praegu olek sobib - olgu selleks siis Ööülikoolide traditsioon, Folgiklubi Tartus või viimase aja Arvamusfestivalide traditsioon. Minu enda igatsus neid jutuajamisi tehes on kuulda huvitavaid ja ootamatuid mõtteid. Siiani on neid alati ka kuulda olnud. Ootan sarnase januga inimesi. Ja need, kes Sisevete Saatkonda ei jõua, saavad neid huvitavaid mõtteid alati ERRi kultuuriportaalist järgi vaadata/kuulata.

Mil moel valmistud "Kooloni" saateks ette? Kas toimetad saate enne täielikult läbi ning sul on selge plaan ees, kuidas küsimusi küsida, või kujuneb saade välja pigem jooksvalt?

Eeltööd teen alati - minu ambitsioon, mis enne sarja algust paika pandud sai: püüda küsida külaliselt küsimusi, mida temalt varem pole küsitud, on sama. Töötan läbi seni ilmunu ja võimalusel uurin lisaks ka külalisega seotud isikutelt. Olen improvisatsiooniga kokku puutunud ja lootus asju kontrollida, on tegelikult illusoorne. Nii mõnigi kord on jutt liikunud nii, et kõige olulisem küsimus on jäänud küsimata. See on ühtaegu nii valus kui ka naljakas tunne.

Keda sel hooajal veel "Kooloni" saates näha võib?

Olen püüdnud enda jaoks hoida valdkondade vahel mingit tasakaalu, et kõik saaksid kaetud - selge, et pärast Draama-eri jääb teater ilmselt natuke tahaplaanile. Mul on kahju, et "Koolonis" on kõlanud nii vähe naiste häält ja see viga saab parandatud. Üldse prooviks sel hooajal natuke teisiti - tahaks rohkem inimestel külas käia (õnneks meeldib see idee ka operaator Siim Lõvile), üks mõte on tihedamast ja ootamatumast koostööst Cabaret Rhizome'iga. Ma arvan, et tuleb huvitav hooaeg ja loodan, et "Koolon" on end mingil moel kunsti-, kultuuri,- ja ühiskonnahuviliste vaatajate jaoks tõestanud.

Mis sul praegusel ajal veel põnevat toimumas on? Rakvere Teatris toimetad välissuhete korraldajana, mida see töö endast kujutab?

Kuulan väga palju muusikat, püüan lugeda nii palju kui võimalik, kirjutan ka palju. Rakveres olen endiselt tööl ja selle üle on hea meel - minu tegevus on enamasti väga pika käivitumisega, nii et tulemusi ei pruugi näha olla veel nii pea. Osaliselt see frustreerib, sest olen natuke kärsitu inimene, teisalt annab see võimaluse vabaduseks ja planeerimiseks. Rakvere Teatris läheb minu vedamisel teisele hooajale analoogne vestlussari (lavastustega seotud) nagu "RT vestleb". Kolmas intervjuudel põhinev ettevõtmine - dokumentaalsari "Kadunud näitlejad" - näeb ilmavalgust 2017. aastal ja on seotud Näitlejate Liidu 100. sünnipäevaga. Põnev on.

"Kooloni" avalikud salvestused toimuvad Sisevete Saatkonnas ning sinna on oodatud ka publik. Iga vestusõhtu pikkuseks on umbes tund.

8. september kell 19.00 - Margus Kasterpalu
8. september kell 20.30 - Luule Epner

9. september kell 19.00 - Aare Toikka
9. september kell 20.30 - Gabriela Liivamägi



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: