90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid" ({{commentsTotal}})

Jorge Luis Borges
Jorge Luis Borges Autor/allikas: bookfans.net

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1944

See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli: Punaarmee Narva pealetung
26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing
10. august – 4. september: Tartu pealetung
11. september: Saksa vägede taganemiskäsk
14. september: Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare

Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.

Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd
kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi.

Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.""

Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.

Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: